Joon alla!

Tervitusi kaasmaalased siia pimedasse ja kõledasse kevad öösse!
Kaks korda võite arvata, kas ma istusin reedel nagu miilenki kodus? Ei, mitte sinna poolegi. Sõin oma tavapärase kartulipudru ära, vaatasin, et vend sätib Ruusmäe poole minekule. Ega ma ka siis kehvem saanud olla, hüppasin ka auto peale ja sõitsin kaasa. Passisime siis vennaga all poe juures ja ajasime Oppari ja Setuga juttu. Siis tulid Köks, Sosku ja Parts ka. Siis ma pidasin targemaks, et miks ma seda auto juttu kuulan siin, et parem jalutan Köksi ja teistega mõisat mööda ja räägin midagi, milles ma pädevam olen. Kõndisime siis bussika juurde ja istusime maha ja rääkisime juttu. Põhijutu rääkija olin mina, heietasin pikalt ja laialt A-rannast, et kui mõnus ja hea ikka seal on. Köks ja Sosku tahavad ka see aasta tulla, näis kas saavad kaasa. Mina enda pärast ei muretse, ma olen oma mood maskott juba seal, viiest neljal korral olen kohal käinud ja see aasta lähen ka kindlasti. Rääkisime siis mõned minutid ja siis sõitis Ruttar letti. Ütles, et davai lähme käime Finišis või mujal. Egas midagi, hüppasin taha istmele ja sõitsime minema, tee peal jõudis Ruttar järeldusele, et hoopis Võrru joogi järgi jõuab veel, kuna kell oli pool 10 veel. Kosel peatas meid Rekkajuht kinni ja küsis teed Koidula piiripunkti, nagu tavaliselt, rääkisin mina, kuna tegemist oli venelasega. Ruttar käis senikaua Võrus joogi järel. Siis käisime Järkast läbi, võtsime Liisi (Ruttari õe) peal. Siis korkis Ruttar esimese õlle lahti ja mina võtsin koha sisse auto roolis. Pikalt aru pidades suundusime Johnny, kuhu me ka 3-4 tunniks jäime. Teised sõid ja jõid, mina passisin suht niisama. Vahepeal tegime Ruttarig piljardit, pidin kahjuks tunnistama 2-3 tema paremust, kuigi mängisin nagu mingi proffesionaal omaarust. Mis siis ikka, kell ka liikus juba nelja suunas, viisin siis Liisi koju ära, aga oh häda poole tee peal viskas rihma maha. Egas midagi, Ruttar kaevus kapoti alla ja mässas seal mingi pool tundi, enne kui rihma jälle peale sai, kuid sellega ei lõppenud sündmused. Rihma just peale saanud, tõstsime pead, mingi 200 meetrit eemal mingi auto sõitis kraavi. Jooksime siis kohale, eest avastasime mingi noored nagad, kõik jumalast purjus, aga mis meil muud üle jäi, tõmbasime nad välja. Tänasid südamest ja surusid kätt ja kadusid nelja tuule poole. Tagasi tee oli rahulik, mingi kella 5 ajal jõudsime Ruusmäele tagasi. Ja seadsin siis sammud kodu poole. Ilm oli muutunud väga ilusaks ja mahedaks. Lausa lust oli jalutada, kuulata linnulaulu ja laulda muigel sui tavapärast "Maasika Klaarikat". Kella 6 ajal lasin silma looja.
Ärkasin siis mingi ühe ajal üles, sõin riisipudru ära, passisin Netis tunnikese ja siis siirdusin suure emotsiooniga Rocki mängu vaatama, mis toimus Tartus. Ja see mäng valmistas mulle suure pettumuse, kuna Rock mängis masendavalt, visketabavus alla igasugust arvestust. Tulemus rääkis enda eest 62-69. Teisipäeval on otsustav mäng Leedus, loodan muidugi parimat, aga usk pole eriti kõrge. Õhtul siis käisin saunas, sõin ja jälle seadsin sammud Ruusmäe suunas. Käisime koos Martiniga Rauli pool kohvi jooma :). Siis varsti helistas Ruttar mulle, kutsus enda juurde istuma, kuna Moos ja Merka olid ka külas. Egas midagi, astusin ka siis sisse, Raul ja Martin tulid ka. Nii siis istuti seal ja joodi (tähitati seda, et Moos saab sügisel isaks, palju õnne!) ja aeg veeres oma soodu. Mängisime veel pokkerit, kus ma kahest kroonist võlusin 25 eeki välja, mille eest ma kodu teele hommikul kell 6 ühe õlle ostsin. Tegelikult oli kell viis, aga lihtalt ära keerati see kell. Ja nii oligi, et kell pool 7 istusin oma arvuti taha maha ja kurseerisin Netis veel enne magama minekut. 7 ajal lasin silma kinni (Ma polnud purjus, vaid natuke svipsis).
Täna ärkasi siis poole 2 ajal, jube väss oli ikkagi peal, aga üles end ma ajasin ja asjaolu, et pohma polnud, kergendas seda. Pmst. terve päeva lebotasin, õhtul 8 ajal käisin aint naabri pool piima järel. Ja nüüd istun siin, kell 1.04 ja mõtlen, et kirjutan teile lõpetuseks kaks sõna: Head Ööd!

Hall Reede

Tõehetk oli ülimalt positiivne, Rock purustas võõrsil Leedu kolmanda klubi Siauliai ja on ühe võidu kaugusel Final fourist. Aga siiski, homme tuleb kodus ka võita, mis kindlasti ei saa kerge ülesanne olema, kuid loodame meeletut kodupubliku toetus ja meeste head visketabamust. Go Rock!
Ja see üllatuse teema oli siis järgmine: Et üks päev ma lugesin Annese msn-ni pealkirja, et kas keegi tahab tasuta Riiga kaasat tulla, et aint kulraha oleks vaja kaasa võtta. Ma pakkusin end välja, aga suhteliselt viimasel hetkel ta ütles, et ma ei saa, et tal mingi teine sõber tuleb kaasa. Aga pole, saingi eile rahus jõusaalis trenni teha.
Siis täna ei saagi jõukasse, kuna rahvamajas toimub kellegi juubel või mingi muu huinjaa. Aga mis siin ikka, passin siis kodus, ootan oma ime head kartuliputru ja lebotan niisama.
Ilm pole ka täna suurem asi, hommikul pisut päikest paistis, kuid nüüd on see asendunud totaalselt pilves ilmaga ja takkaotsa tuleb mingit vihma taolist ollust taevast alla. Pole mingit isu isegi nina välja pista. Looda, et keegi ei helista ega kutsu mind täna kuhugi välja, sest mul pole lihtsalt isu. Tuju on kehva poolne ja tuim. Peaks hoopis lugema hakkama ja midagi kasulikku tegema, kuid hetkel hoiab laiskus mind kinni. Viimasel ajal olen õppimisele ka käega löönud, pole paar päeva õpikut lahtigi teinud, mis toimub Rainis?
Pzzzz, aga davai, ma teen minekut, tõesti enam ei viitsi tummalt seda fucking ekraani jõllitada ja ennast vaevata. Õhtut!

Tõehetk

Tervitusi siia halli kolmapäevasesse päeva. Väljas küll on plusskraadid, aga päikest pole kusagil, on vaid sompus ilm. Aga alustaks siis esmaspäevasest päevast.
Käisin siis kell 6 koosolekul, nagu olin lubanud. Rahvast oli tavatult palju kohal (umbes 36 inimest). Arutati siis küla jätkusuutlikuse ja konkureerimis võime üle. Asjad pole kiita, küla on väljasuremas. On jäänud alles vaid 6 klassi, noored lähevad kaugemale õppima, paljud ei tule tagasi. Reaalsus on paratamatu ja abinõusid asjade muutmiseks pole ka hetkel silmapiiril. Tööd pole ka siin, kõik kaob. Kui kuradima kahju sellest kõigest on.
Eile siis midagi erilist ma ei teinud, ärkasin nagu tavaliselt enne kahte. Panin kodus otseses mõttes kella kuueni tühja ja siis läksin mõisa jõusaali. Vapusatavalt hea tunne oli, kui sai trenni teha, enesetunne tõusis päris korralikult. Ja nagu tavaliselt öösel passisin poole viieni üleval ja läksin magama.
Siis täna ärkasin kell 2, sõin ja nüüd istun netis, uudised ja süsteemid ülevaadatud, ja ootan, kui kell saab viis ja lähen mõisa jõusaali ära. Kuigi lihased on ikka omajagu valusad ka, aga pole hullu. Õhtul kell 7 on siis tõehetk - Rock vs. Siauliai (Baltiliiga veerandfinaal), mäng on võõrsil. Selle mängu peab mingi nipiga lihtsalt võitma, muidu on seis väga nutune. Igatahes pöidlad pihku kaasaelajad!
Kuid nüüd ma lõpetan ja lähen söön veel ennem midagi, kui ma mõisa poole siirdun, homme kirjutan pikemalt tänastest sündmustest. Ja mul on üks väike üllatus ka, mis vb. homme täitub. See on lihtsalt liiga hea, et seda valgustada hetkel. Aga praegu, nägemiin :)!

Noorteklubi

Tervitusi! Ärkasin täna siis mingi 1 läbi üles, pea mõtetest tühi. Siis isa andis töö kätte, et kannad katla vett täis, egas midagi, kandsin siis vee ära ja järsku tuli meelde, et täna ju noorteklubi koosolek. Kuskilt oli meelde jäänud, et kell 1 algab, oiblinn, kell näitas pea poolt kolme juba, siis vaatasin ruttu kommuunist järele ja enda imestuseks - hoopis kell 3! Egas midagi, viskasin vesti selga (ilm oli kevadiselt soe ja päike ka paistis) ja hakkasin minema, tee peal sain veel naabriga kokku, oli mingist muusika laagrist tulnud Pärnust, puhusin siis paar sõna juttu ja astusin edasi. Inimeste paljususe üle ei saanud nuriseda - 7 inimest siis seekord, nagu viimasel ajal kombeks. Aga mis seal ikka, sai peaaegu 2 tundi juttu räägitud. Asjad pole just kõige paremas korras, noorte aktiivsus on absoluutselt null. Siis täna arutasime, et mida ettevõtta ja korraldada. Plaane ja ideid isegi on, aga näis, kas teostuvad. Aga algatuseks võtsin ma enda peale karoona (koroona) võistluse korraldamise, tähtajaks mõtlesin ma reedet, sest nii kui nii on hetkel vaheaeg. Seega homme lähen Ruusmäele ja ajan natuke asju - vaja üks laud Haanjast kuidagi siia tuua, kultuurimaja ruum kinni panna. Igatahes mõte on hea, kõik olid sellega nõus. Peab millestki ju alustama, et noorte mainet tõsta. Niigi noorte hoone projekt saadet n.ö persse. Et noored võiks koolimajast endale võtta mingid ruumid, kui minu arust see pole ikkagi see feeling, kui sul on omaette maja. Ja ma tahan näha, kes see usaldab reede õhtul koolimaja võtmed meile. Sest kartus on, et lägastatakse ära või keegi läheb maja peale kondama. Seega ideaalis on siiski oma maja, näis, vb. mingi imega rahuldatakse see projekt. Lootus sureb viimasena, ja kui peaks surema, siis avaldama pahameelt kindlasti. Sest noortel niigi pole siin peale jõusaali mitte midagi. Ahjaa, laululava on ka, see peaaegu miljon maksma läinud suusahüppetorn, mis on häbiplekiks Ruusmäele. Võiks maalihe tulla ja järve ära vajuda :).
Homme siis pidi mingi küla koosolek olema kell 6 rahvamajas, lubasin ka kohale minna ja kuulata, hea meelega lähen, vajadusel ütlen sõna ka sekka. Martin lubas ka tulla ja Raul tuleb ka siis arvatavasti, seltsis segasem. Võiks seal ka huumorit teha nagu täna ja kildu rebida, saaks pulligi vähemalt. Ja peale seda loodan jõusaali ka siiski minna ja vaikselt trenni teha.
Aga hetkel ilusat öö jätku, minul veel und ei tule, seega valvan teiste und :)!

Kaine nädalavahetus!

Tere ilusat pärastlunast päeva. Ilm on võtmas ühe kevadisemaid toone, päike näitab end peaaegu igapäev pilve tagan, päevad pikenevad. Miski vähemalt siin ilmas on liikumas paremuse poole, see pikk talv on lõpmatuseni ära tüüdanud ja saabuv kevad on just kui palsam hingele.
Mida ma siis olen nende paari päevaga suutnud teha? Ühiskonda olen siin omade jõududega vahelduva eduga pusinud, raamatut lugenud (Totaalne Riik - Totaalne Ühiskond) ja ohtralt aega veetnud ekraani vaadates. Enda üllatuseks olen isegi kaine olnud, kui välja arvata eile ja täna joodud üks õlle, mida ma üleliia ei tähtsusta. Ja muud erilist nagu pähe ei tulegi, rutiinselt ja rahulikult veereb see eluke siin. Rutiin masendab tõsiselt, tekib suhtlemis ja tegutsemis vajadus. Spordist tunnen väga palju puudust - Korvpall, võrkpall. Seega täna jõudsin sellest ajendatult otsusele, et hakkan jõusaalis käima regulaarselt, et end vormi viia suveks. See võimalus siin maakohas isegi on olemas, muudest asjadest pole midagi rääkida.
Täna käisin jõusaalis, tegin seal harjutusi mingi tunnikese, ja nüüd tunnen, kuidas käed on nõrgad ja kõhulihased on valusad. Allakäik on suur olnud, sügisel veel jõudsid teha ja võhma jagus, kuid nüüd on füüsis suhteliselt nulli lähedane. Sellepärast ongi aeg end käsile võtta. Endalegi imestuseks annab hea füüsis vägagi positiivse laengu :). Mis ma siis veel huvitavat oskan kosta? Seda, et suvel on plaan minna Ku FF i-ga, enne A-laagrit, trippima Ida-Eesti marsruudil. See plaan paganama meeldib mulle, sest ma olen seiklemisest kellegagi koos unistanud juba mitmeid aastaid, kuid pole olnud kaaslast, kes oleks nõus selle ettevõtma. Aga eelmine aasta augustis ma leidsin ühe - Ku FF i. Seega, plaan eksisteerib hetkel meil mõlemi peas ja ootab vaid suve ja teostamist. Ja loodan, et see ka täitub, sest natuke vürtsi lisada minu igavasse ja rutiinsesse ellu ei tee paha. Räägiks siis natuke oma potensiaalselt reisikaaslasest. Alustan tema nimest, mis on minu jaoks ääretult sümpaatne - Kaisa Sandra Pilk. Perekonnanime sarnasus minu omaga on peaaegu üks-ühele. Tuttavaks siis saime eelpool mainitud augusti kuus A-rannas. Kerged eelarvamused mul olid tema suhtes, aga need lükati juba esimese õhtuga ümber. Avastasin hoopis kellegi erilise, kes mulle ülimalt hästi peale läheb ja on saanud selle ajaga mulle uskumatult kalliks inimeseks. Klapp on olemas. Tunnistan, et Sa meeldid mulle, kuid ma olen realist ja muigan selle üle, olles õppinud nii mõndagi oma eelmisest suhtest, ei hellita ma mingeid lootusi, vaid naudin seda, milline olukord hetkel valitseb :). Vahemaa on liiga pikk, teekond, kus ta seikleb on siis: Tallinn-Kehtna-Türi. Armastan teda veel kutsuda Nipernaadiks - meeldib ringi konnata ja pöidlaküüdiga reisida. Ja üks asi veel, pidu meeldib ka panna kõvasti nädalavahetustel - Its Ku FF i time. Aga üleüldiselt ma ühtegi paha sõna sinu kohta ei ütle. Igatahes, minu mõtetetes on sul oma kindel koht olemas.
Aga ilusat õhtu jätku, ma siirdun nüüd sauna poole teele. Ja ärge unustage täna õhtul algab kevad, hoolimata sellest, et õues on poolemeetrised lumehanged, aga seniks pea püsti :)!

Segi Läksime!

Lõpetasin just raamatu lugemis, milleks seekord oli minu vana põhikooli aegse matemaatika õpetaja Rannar Susi raamat "Segi Läksime". Stiili ja sõnavara käsitluse poolest jääb raamat allapoole keskmist, kuid mõeldes faktile, et ta pole ka kirjanik, anna ma talle selle andeks. Sest mõtted kaaluvad negatiivsed küljed üles.
Lugedes leidsin endalegi palju omaseid seisukohti - Maaelu paratamatu hääbumine, liigne tarbimine tänapäeval, kasumi ahnus jne. Lausa kurb hakkas lugedes, kui mõelda, kuhu poole see laev tüürimas on - Karide suunas. Ja kahjuks pidureid ei eksisteeri.
Eks tänapäeva maailmas kohtab nii raamatutes kui meedias vaid kriitikat. Enamus artikklid ja kommentaarid on suunatud halvustavalt kõrgemale poole, süüdistades vaid neid, ja mitte kedagi muud. Aga kes sellise tänapäeva siiski kujundanud on, vastus on lihtne - Inimene ise. See sama lihtsameelne ja sinisilmne inimene, kelle mälu on lühem, kui kudenud lestal. Tekitades pöördumatu protsessi ja muutudes moodsa aja orjadeks, kus käsi peseb kätt.
Kuid hetkel siin istudes ja silmitsedes läbi aknaraamide metsa taha vajuvat päikest, võin öelda, et elu on siiski ilus, loodus on võrratult ilus, andes siiski märku, et kõik pole kaduv, vaid miski jääb ka alles ja kordub päevast-päeva, ega kao minevikku :)!
Ilusat päikesepaistelise päeva jätku teile ja hoidke ikka pea püsti, sest peale hämarikku saabub ka kunagi* (loe: utoopias) veel koit!

Vana rada!

Tervitusi siit poolt ka, käes jällegi pühapäeva õhtu. Väsimus on peal tingitud eilsest, seega teen lühidalt. Nädal kulges rahulikult, kui nüüd väljaarvata nädalavahetus. Reedel siis käisime Finišis, õnneks olin ma kaine rool, seega ei pidanud ega saanud juua. Siis pärast olin Luksepal kainekas, käisime Johnnys ja mingi 3 ajal sain juba koju ära. Aga laupäev kujunes sootuks teiseks, Kall pidas vaikselt oa sünnipäeva ja kultras oli Naistepäeva pidu (kuhu ma ilma piletita sisse hiilisin). Martini juures tegime siis õhtul lõhnad juurde, lasime tequilat, mina olin baarmän, kuna mina olin sinna sissesadanud põhimõtteliselt kontvõõrana, siis peale seda seadsime sammud kultrasse, kus edasi joodi ja lällati. Vahepeal käisime Adsoni pool suitsu küsimas, mina ise ei tõmmanud, aga Kall ja teised tõmbasid. Tükk aega kulus ennem, kui Adsoni kättesaime, aknale koputades maja taga. Suitsud tehtud, mindi tagasi. Kella poole 4-ni oldi seal, rahvas ei tahtnud ära minna, aga lõpuks ikka läks. Siis Ruttari pool istusime edasi mingi seltskonnaga. Käisin siis Martiniga vahepeal Viina järel Joonatari juures (Päris nimi salastatud), siis mingi 5 aegu viisin ma Ketsi koju ära. Siis taaskord tekkis plaan minna Helduri poole. Vorsti ja heeringat ja viina haarati kaasa ja mindi. Söödi ja joodi seal, Parv ja Janno olid ka seal veel. Väga kõva kooslus, peaks taaskord mainima. Mingi kella 9-ni oldi seal, siis tulime ära, Martin läks koju, Ruttar samuti ja nii seadsin mina ka päikesepaistes sammud kodu poole. Kell 10 läbi jõudsin, riided haisesid nagu oleks klubi suitsuruumis päev aega seisnud. Siis mingi pool 11 lasin silma kinni ja magasin poole 5-ni. Pohmakat õnneks mul polnud. See nädal oli juba korralikum kui eelmine, nüüd üritan vaid paremuse poole. Homme hakkan kõvasti õppima ühiskonda ja mõtlema endale rohkem. Aga seniks ilusat õhtu jätku ja Keep it real :)!

Ps. Mul on kujunenud sitt harjumus, nimelt segipeaga Ruttari autoga sõita, kui vaja kuhugi minna on, õnneks vaid küla piires. Aga ikkagi muret tekitav, ma pole ju teab mis kindel rool, totaalne vahtralehe omanik ju! (Tee ei lõpe, otsa sõit ei saa)

Pilt jooksis kokku!

Lihtsalt ei jätku sõnu, kui hulluks võivad asjad kujuneda, kui alkohol sees ja tuju hea. Aeg on taaskord joon alla tõmmata nädalavahetusele. Pühapäeva öö on jälle ideaalne aeg. Pikka juttu siin pole - kõik algas reede õhtust. Enne kella 6 oli mul vaja poest läbi igaksjuhuks käia ja osta mõned õlled ja gin. Siis tulin rahulikult koju, istusin netis, sõin ja vaatasin telekat. Siis mingi kella aja peale Ruttar kutsus Mõisa, et laseks koduõlli, mis eelmisest nädalast alles jäi. Ilma pikema jututa hakkasin Ruusmäel poole astuma, enda joogid jätsin igaksjuhuks koju - tagavara variant. Enne kohale jõudmist helistas Köks veel, et teeks ka koduõlli. Lubasin siis millalgi läbi käia. Oli koos Soskuga üleval mäeotas. Ruttari poole jõudes siis keerati kraanid kohe lahti ja hakati lahjendama. Maitse üle me keegi ei vaielnud tol hetkel. Kumbki klaasi kaks ära joonud, hakkas keel pehmeks minema. Kraad oli suhteliselt suur sees. Siis lasime pudelid õlli täis - 6l. Ja läksime üles Sosku korterisse. Hakkasime kaarte mängima ja õllet libistama. Alt käisid üleval veel Maarja ja Merka juttu puhumas. Viimast ma ei tundnud, aga jutu käigus sai selgeks, et Vastseliinast pärit. Mida edasi aeg läks, seda lõbusamaks muutus asi. Siis ilmusid Martin ja Raul ka veel välja. Kummalgi liitrer koduõlli alt kaasa veel võetud. Siis mul tekkis plaan, et ma käin kodus Ruttari autoga ja toon enda joogid ka. Köks tuli mukka kaasa. Jänese teeotsas hakkan siis otsa ümber pöörama ja enda imestuseks kell 1 läbi öösel seisis vend seal oma autoga. Suht ulme on sellisel kellaajal lambist seal olla. Aga teadagi, miks ta seal oli. Aga see mind ei seganud, käisin kodus ära, tõin joogid ja joodi üleval edasi. Tehti huumorit ja lõõbiti niisama. Siis mingi enne 3 vend helistab mulle, üllatus oli suur. Oli autoga kinni jäänud Suure-kõrtsi lähistele. Egas siis midagi, istusime siis autosse ja sõitsime kohale. Mina olin muidugi kaine rool. Tõmbasime ja tõukasime siis jõududega auto välja. Vend jäi meile teene võlgu hetkel. Egas siis midagi tulime tagasi Ruusmäele. Siis pani Ruttar plaani paika, et Vellakovi poole Luutsiku jooma. Enne minekut, ilmus Setu kuskil pärapõrgust välja. Siis klapiti rahad kokku ja käidi Joonase poolt veel läbi, võeti liiter Valget ja mindi. Mina ikkagi sang veel. Ja seal seiklused alles algasid. Sült toodi lauda ja Ruttar oli veel lati vorsti kodust võtnud. Söödi ja joodi, tegin Ruttari digikaga pilt seal ja. Nagu kombeks maadeldi seal ja lollitati. Ja Vellakovil oli esik ära veel värvitud ja mingid pingid ka, mille peale ma suutsin istuda, püksid hetkel perse peale värvised. Mingi kella 6-7ni joodi seal. Siis tagasi teel, Setu istus pulti ja sõit algas tagasi. Ilmselgelt purjus seltskond üürgas täiest kõrgist kaasa Toe-Tagi laulda ja Rauli kodust kaasa võetud poolikut pudelit Vana-Tallinnat puhtalt rüübates. Kella poole 9 ajal siis jõuti all-majadesse, Sander läks ära koju ennem juba Ruttar lahkus samuti ja Raul ka. Varsti peale seda komberdas Setu samuti ära ja mina läksin Martini poole magama kella 9 ajal.
Vahelduva eduga magati kella 4-ni välja. Siis hoiti kergelt peast kinni ja mõteldi, miks poes õllejärel enne kinnipanekut ei käinud. Sai siis ohtralt vett joodud ja Martini kapist üks Smirnoff, mis oli halvemateks päevadeks mõeldud, ära joodud. Siis hakati edasi mõtlema, et mis nüüd saab, egas midagi, aeti Raul ka välja. Siis jõuti arusaamisele, et Ruusmäel passid oleks igav ja tehti ettepanek bussiga Haanjasse minna. Mõeldud tehtud, Martin laenas mulle teksasid ja sõit algas. Istusime siis suhteliselt kolmekesi Finišis ja jõime õllet ja sõime praadi. Aeg lendas ja õlleklaasid üksteise järel tühjenesid. Joodi kella 12-1-ni välja seal. Lõpetuseks, enne ära minemist tehtid veel Tequila Shotid. Mis oli viga, sest see sõidutas katuse ära kaugele maale. Mina ja Martin olime väga täis, Raul oli mingil moel kõige kainem meist. Ruttar tuli meile järgi, seda ma mäletan, Rohkemaks ma suuteline pole, autosse istumist ja kojusõitu ma absoluutselt ei mäleta, rääkimata edasiset. Vajusin suht kohe ära Martini poole, ainult selle vahega, et ma suutsin tal tuppa vaiba peale oskendada, mis ka ähmaselt meenub, ja mille peale Martin mulle pähe lõi rusikaga, muhk on päris korralik ja valus. Aga eks see minu enda viga oli. Hommikul siis pesin tal vaiba ära ja panin kuivama. Ja siis mingi 3 aegu pidasin ma targemaks koju ära tulla. Pohmakat õnneks polnud, seegi hea. Aga see maha joodud raha kahjuks tagasi ei too. Hilja peremees, hilja, nagu on kombeks öelda. Kodus eriti midagi ei öeldud, nende jaoks ka vist tavaline see juba, et ma nv-s pidu panen. Ah jaa, suutsin kindad ja sokid kuhugi jätta ja kaardid kadusid ka ära :). Võib öelda, et raju nv-s oli taaskord. Kuid nüüd tuleb piiri pidada ja kainuse etaloniks hakata mõneks ajaks. Karmen täna helistas ja ütles, et läks mehest lahku, kahju kohe. Elud hakkavad sealpool vaikselt allamäge libisema. Kutsus külla mind, andsin oma jah sõna, et järgmine reede sõidan Tallinna. Aga ennem tuleb kuskilt pappi sebida, bussisõidu rahagi vähemalt. Aga hetkel ma lõpetan ja mõtlen oma elu üle järgi, et miks kõik alati viltu veab ja alkohol kõrist alla voolab. Ööd mu sõbrad!