Pilt jooksis kokku!

Lihtsalt ei jätku sõnu, kui hulluks võivad asjad kujuneda, kui alkohol sees ja tuju hea. Aeg on taaskord joon alla tõmmata nädalavahetusele. Pühapäeva öö on jälle ideaalne aeg. Pikka juttu siin pole - kõik algas reede õhtust. Enne kella 6 oli mul vaja poest läbi igaksjuhuks käia ja osta mõned õlled ja gin. Siis tulin rahulikult koju, istusin netis, sõin ja vaatasin telekat. Siis mingi kella aja peale Ruttar kutsus Mõisa, et laseks koduõlli, mis eelmisest nädalast alles jäi. Ilma pikema jututa hakkasin Ruusmäel poole astuma, enda joogid jätsin igaksjuhuks koju - tagavara variant. Enne kohale jõudmist helistas Köks veel, et teeks ka koduõlli. Lubasin siis millalgi läbi käia. Oli koos Soskuga üleval mäeotas. Ruttari poole jõudes siis keerati kraanid kohe lahti ja hakati lahjendama. Maitse üle me keegi ei vaielnud tol hetkel. Kumbki klaasi kaks ära joonud, hakkas keel pehmeks minema. Kraad oli suhteliselt suur sees. Siis lasime pudelid õlli täis - 6l. Ja läksime üles Sosku korterisse. Hakkasime kaarte mängima ja õllet libistama. Alt käisid üleval veel Maarja ja Merka juttu puhumas. Viimast ma ei tundnud, aga jutu käigus sai selgeks, et Vastseliinast pärit. Mida edasi aeg läks, seda lõbusamaks muutus asi. Siis ilmusid Martin ja Raul ka veel välja. Kummalgi liitrer koduõlli alt kaasa veel võetud. Siis mul tekkis plaan, et ma käin kodus Ruttari autoga ja toon enda joogid ka. Köks tuli mukka kaasa. Jänese teeotsas hakkan siis otsa ümber pöörama ja enda imestuseks kell 1 läbi öösel seisis vend seal oma autoga. Suht ulme on sellisel kellaajal lambist seal olla. Aga teadagi, miks ta seal oli. Aga see mind ei seganud, käisin kodus ära, tõin joogid ja joodi üleval edasi. Tehti huumorit ja lõõbiti niisama. Siis mingi enne 3 vend helistab mulle, üllatus oli suur. Oli autoga kinni jäänud Suure-kõrtsi lähistele. Egas siis midagi, istusime siis autosse ja sõitsime kohale. Mina olin muidugi kaine rool. Tõmbasime ja tõukasime siis jõududega auto välja. Vend jäi meile teene võlgu hetkel. Egas siis midagi tulime tagasi Ruusmäele. Siis pani Ruttar plaani paika, et Vellakovi poole Luutsiku jooma. Enne minekut, ilmus Setu kuskil pärapõrgust välja. Siis klapiti rahad kokku ja käidi Joonase poolt veel läbi, võeti liiter Valget ja mindi. Mina ikkagi sang veel. Ja seal seiklused alles algasid. Sült toodi lauda ja Ruttar oli veel lati vorsti kodust võtnud. Söödi ja joodi, tegin Ruttari digikaga pilt seal ja. Nagu kombeks maadeldi seal ja lollitati. Ja Vellakovil oli esik ära veel värvitud ja mingid pingid ka, mille peale ma suutsin istuda, püksid hetkel perse peale värvised. Mingi kella 6-7ni joodi seal. Siis tagasi teel, Setu istus pulti ja sõit algas tagasi. Ilmselgelt purjus seltskond üürgas täiest kõrgist kaasa Toe-Tagi laulda ja Rauli kodust kaasa võetud poolikut pudelit Vana-Tallinnat puhtalt rüübates. Kella poole 9 ajal siis jõuti all-majadesse, Sander läks ära koju ennem juba Ruttar lahkus samuti ja Raul ka. Varsti peale seda komberdas Setu samuti ära ja mina läksin Martini poole magama kella 9 ajal.
Vahelduva eduga magati kella 4-ni välja. Siis hoiti kergelt peast kinni ja mõteldi, miks poes õllejärel enne kinnipanekut ei käinud. Sai siis ohtralt vett joodud ja Martini kapist üks Smirnoff, mis oli halvemateks päevadeks mõeldud, ära joodud. Siis hakati edasi mõtlema, et mis nüüd saab, egas midagi, aeti Raul ka välja. Siis jõuti arusaamisele, et Ruusmäel passid oleks igav ja tehti ettepanek bussiga Haanjasse minna. Mõeldud tehtud, Martin laenas mulle teksasid ja sõit algas. Istusime siis suhteliselt kolmekesi Finišis ja jõime õllet ja sõime praadi. Aeg lendas ja õlleklaasid üksteise järel tühjenesid. Joodi kella 12-1-ni välja seal. Lõpetuseks, enne ära minemist tehtid veel Tequila Shotid. Mis oli viga, sest see sõidutas katuse ära kaugele maale. Mina ja Martin olime väga täis, Raul oli mingil moel kõige kainem meist. Ruttar tuli meile järgi, seda ma mäletan, Rohkemaks ma suuteline pole, autosse istumist ja kojusõitu ma absoluutselt ei mäleta, rääkimata edasiset. Vajusin suht kohe ära Martini poole, ainult selle vahega, et ma suutsin tal tuppa vaiba peale oskendada, mis ka ähmaselt meenub, ja mille peale Martin mulle pähe lõi rusikaga, muhk on päris korralik ja valus. Aga eks see minu enda viga oli. Hommikul siis pesin tal vaiba ära ja panin kuivama. Ja siis mingi 3 aegu pidasin ma targemaks koju ära tulla. Pohmakat õnneks polnud, seegi hea. Aga see maha joodud raha kahjuks tagasi ei too. Hilja peremees, hilja, nagu on kombeks öelda. Kodus eriti midagi ei öeldud, nende jaoks ka vist tavaline see juba, et ma nv-s pidu panen. Ah jaa, suutsin kindad ja sokid kuhugi jätta ja kaardid kadusid ka ära :). Võib öelda, et raju nv-s oli taaskord. Kuid nüüd tuleb piiri pidada ja kainuse etaloniks hakata mõneks ajaks. Karmen täna helistas ja ütles, et läks mehest lahku, kahju kohe. Elud hakkavad sealpool vaikselt allamäge libisema. Kutsus külla mind, andsin oma jah sõna, et järgmine reede sõidan Tallinna. Aga ennem tuleb kuskilt pappi sebida, bussisõidu rahagi vähemalt. Aga hetkel ma lõpetan ja mõtlen oma elu üle järgi, et miks kõik alati viltu veab ja alkohol kõrist alla voolab. Ööd mu sõbrad!