Merry Christmas!

Tere ööd! Ja esiteks tahaks kõigile soovida häid jõule ja teiseks rääkida mõnest möödunud päevast. Teisipäevast pole midagi rääkida, tavaline päev nagu ikka, rutiinne. Aga räägiks siis kolmapäevast. Käisin koos isa ja vanaemaga matustel. Tegu oli siis vanaema onutütrega, keda ma olnud oma elus kunagi näinud. Pidin sellepärast minema, et pidin isal autojuht olema, kuna pärast oli istumine Ruusmäel sööklas veel. Iseenesest oli matus ilus, kurb ja südantliigutav. Võttis meele päris hardaks. Aitasin seal mõningaid asju seada ja hauda kinni ajada ja. Siis panin veel mamma haua peale küünla põlema ja poetasin paar pisarat. Olin liialt noor, kui ta suri ja ei osanud hinnata tema headust ja lahkust toona.
Õhtul siis Ruttar helistas. Kutsus endaga kaasa Kikka poole, et lähme tähistame jõule. Mai hakanud ära ka ütlema ja siis me läksime. Laud kõik kaetud ja puha. Sai söödud ikka traditsionilist jõulusööki ja noh kerge pits oli ka kõrvale. Siis sai saunas käidud(suitsusaun), nagu viis pluss, ühtegi paha sõna ei ütle selle kohta, tõeline saun ikka! Ja siis öösel mingi poole 3 ajal, juhtus see, et ma tegin ühe suure, suure lolluse. Kikas andis mulle pipragaasi ballooni, ja seal vahel 2 tonni, et kui suhu lased saad raha endale. Ma mingi tund aega mõtlesin ja kaalusin, ideaalne raha jõuludeks ju. Suhu ma ei julgenud lasta, aga tuhande krooni eest lasin endale näkku, kusjuures video on ka sellest. Lapsed ja täiskasvanud, ärge seda kodus järgi prooviga, tõsiselt, see pole absoluutselt naljakas, see kipitus ja kõrvetus on meeletu. Tund aega mai saanud silmi lahti teha ja muudkui kallasin endale külma vett näkku. 3-4 tundi olin jumala outis, siis läks alles paremaks. Käed siiani tulitavad ja kipitavad veel, kui neid soojas hoida ja kui puutun näiteks nina vms. siis mingi aeg kipitab see kaa. Suht julm relv on pipragaas, see niidab ka kõige kõvemad mehed maha, 100% kindel. See oli õppetund mulle, et tuleb kuulata õigeid inimesi, mitte valesid, aga mis tehtud, see tehtud. Öeldakse, et, mis ei tapa, teeb tugevaks. Aga siinkohal see ei kehti. Tugevamaks see kedagi nüüd küll ei tee. Pigem kahjustab kõvasti tervist, lööb ajutiseks rivist välja! Koju sain ka siis täna päeval, mingi 12 ajal Ruttariga tulime, siis magasin mingi 1-st 7-meni ja sõin kõhu mõnusalt täis ja vaatasin isaga telekat ja siis tulin ära oma tuppa ja siin ma olen.
Jõulud on ilusad, isa tõi kuuse tuppa ja siis sai kaunistatud ja küünlad külge pandud. Ennist põlesid, vaatepilt oli väga ilus ja õnnis :). See on romantika, aga paraku pole kedagi, keda kaissu võtta ja seda vaadata ja nautida. Aga unistamast ei keela mul keegi seda.
Aga kallid ja armsad kuulajad, kes te mind kuulasite ilusti, soovin teile ilusaid jõule ja kõike kõige paremat ja jõululisi unenägusid! Rahulikku ööd!

Aitab!

Esmaspäeva õhtu on märkamatult kättejõudnud, ja üldse pole lõbus olla. Mõeldes sellele nv-sele, siis üks sõna: "Jube!" Kõik sai alguse reedel, kui polnud mingit erilist plaani, ega midagi. Tallinnasse ma ka ei läinud, majanduslik seis eriti ei võimaldanud ja nii siis pidasin targemaks kodus olla. Nii-öelda kodus. Päeval juba jõin mingi paar õllet ja värki, siis sain Ruttariga kokku, mõtlesime, et mis me teeme. Istusime ja pidasime plaani, plaan läks nii jubedaks, et käisime poes ja võtsime 2 aramist kahepeale, nojah. Ja siis vaatasime Harry Potterit pingsalt ja tühjendasime pudeleid. Siis mingi 11 ajal hüppas Raul läbi. Ja siit see algas, targad mehed pidasid targaks ja läksid Võrru. Istusime õllekas natuke, ajasime seal Liisi ja Enriga juttu ja siis keskööl võeti sihikule Boswechter (kirjapildi õigsuses pole kindel). Enne keskööd oleks tasuta saanud, aga jah, 6 minutit jäime hiljaks. Aga see selleks, läksime siis sisse, tegin pilte ja surusin kätt ja. Joogi poolest olin tagasihoidlik, vahest sõprade käest limpsasin midagi, mingi 4 ajal siis hakkasime koju sõitma. Siis Ruttariga istusime miingi poole kuueni üleval ja siis läksin koju. Pohmakat üldse polnud järgmine päev, võib-olla sellepärast, et mul peo ajal pea koguaeg valutas. Laupäeval siis tuli vennas koju, küsisin ta käest raha endale, andis, lausa ise tuli pärast tooma, (3 sotti), väga õilis temast ja minule üllatav. Venna tunne tuli peale kohe. Õhtul siis kurikuulus jõulupidu. Ennem muidugi jõime siis oma vaimusünnitust: Koduõllet. Polnud vigagi, kõik ütlesid, et lahja, lahja. No mai tea, miks siis meestel mõistus ära kadus. Pakkisime siis kohrvisse 5l õllet ja läksime. Rahvast oli suht palju, bänd mängis ja värki, aga kuidagi häguseks jäi see asi, aeg lendas kiirelt-kiirelt, midagi erilist meelde ei jäänud peale selle, et peo lõpus läks tapluseks, ei midagi uut siin päikese all! Põhjust ei teagi, versioonid on erinevad, aga jah. Raul ja Lainar madistasid kõvasti. Liivar ka sai omad vitsad kätte. Alati on nendega jama. Ja eks vana-aasta õhtul ma usun läheb jälle käest asi ära. 100% kindel selles. Ja peale selle suutsin telefoni ära kaotada, masendav. Homme lähen otsin kultuurimajast, lihtsalt peab seal olema. Aga õhtu jätkuks veel, et eile siis, pühapäeval ärkasin Martini poolt. Raul polnud ka koju jõudnud, magas seal samas. Oh jah, korraliku inimese kombel, et koju minna, avastasime, et meil on veel koduõllet kõvasti ja nii need klaasid uuesti täitusid. Juuksuri raha hoidsin ka kokku, Martin ajas juuksed ära, eks ikka purjus peaga tekivad sellised filigraansed ideed. Kuid sama pole soengul midagi viga :). Ja siis õhtu jälle venis kella 3-ni välja, siis Margar tõi mind koju ära. Täna hommik polnudki väga hull, olek on hea, käisin Martini juures. Pidasime plaani, et peale uut aastat hakkame karsklasteks. Üritan ka võimalikult kaua kaine olla ja ennast käsile võtta. Hakkan raamatuid lugema ja luuletusi kirjutama ja eks vanematel on ka heameel kui poeg ikka korralik ja kultuurne on, mitte ei pinguta napsuga üle. Seega ma üritan end parandada, mul hakkab endast kahju, lasta raisku ennast alkoholi pärast, nii ei saa. Vahest võib, aga ülepingutada ei tohi. Seega soovige edu mulle ja ärge olge pahased minu peale, ma tean, et olen paha poiss olnud, aga ma õpin, püüdlen paremuse poole. Seega ilusat õhtu jätku ja olge tublid!

Cold winter

Ööd, tänase päeva jaoks mul samuti sõnu napib, sest pole midagist eriti rääkida, peale selle, et õlle panime täna rõhu alla ära, õhtul nüüd mekkisime, väga viis, loodame, et laupäevaks on hea, parajalt kange, et ikka niidaks, päris bräskat ei taha, aga löhkat ka mitte, võiks selline keskmine vikat olla :). Jube külm on õues, rattaga on tükk tegemist , et sõita, aga jala ka ei viitsi käia, laisk. Jala ei käi, vett ei joo :). Täna ka 2 korda sõitsin mõisa vahelt, päeval ja õhtul. Tegin täna Martini juures pelmeene ja jõin õlle ära. Mõnus. Homme lähen Martiniga ta vanaemale appi hommikul 8-saks. Peab kell 7 üles saama, jube, mingi 6 tundi magada ja siis külma õue minna, prrrr. Aga elan üle, aga hetkel kaunist ja karget ööd!

I want some Beer!!!

Kuna on öö ja seljataga on pikk-pikk päev, siis pole mul mahti ega viitsimist romaani kirjutama hakata. Eilne öö oli ka sitt, und polnud ja vähkresin poole hommikuni, paar tundi sain magada, ja siis juba 8 ärkasin täna, sõin kiirelt ja panin end paksult riide, väljas oli mingi mahe külm -15 ja hull sõitis ikka rattaga Ruusmäele. Martini poolt siis läbi ja siis Ruttariga linna poole. Käisime verd kõik koos andmas, ma rebisin seal kilud mahedlat, et mis veregrupp, ma siis tähtsalt Viru valge, aga see nali neid ei köitnud, pärast siis käisime Õllekas söömas ja ostsime koduõlle jaoks komponendid ära. Ja siis mingi poole 5 ajal hakkasin tegutsema, vee ajasin siis keema, üks 30l, kujuta ette, isa ka aitas, oli hull aktivist ja siis viisin selle Ruusmäele, Raul tuli järgi. Siis hakkasime jahutama, hui see tahtis jahtuda, jahutasime siis 25C-ni mingi 5 tundi, nagu ebareaalne, tegime sada imet, küll veega jahutasime ja küll viisime välja ja mida iganes, aga hakkama saime ja südaööl siis panime asjad sisse, ja segasime ära ja jätsime vannituppa ootama, 12 tundi peab lahtiselt olema ja siis homme lõuna ajal lükkame kaane peale ja asi vso. Ja siis nüüd tulin koju, sõin ja istun siin ja hakkan kohe magama minema. Seega head ööd teile ja olge sama mõnusad nagu alati, tänane päev oli da best!

Let it snow

Öö, ja mina jälle istun siin ja valmistun kirjutama. Öösel ju kõige paremini jookseb sulg. Seega annan aga minna. Täna siis magasin oi, oi, kui kaua, kella 1-ni mõnusalt. Siis käisin naabri pool, tõin piim ära ja lootsin Hennu ka veel kätte saada, et ankru jaoks ehk uut manomeetrit saada, aga hiljaks jäin, oli teine juba ära läinud Võrru. Aga tühja sest, tulin koju, piima sain vähemalt ära toodud. Viskasin siis riided selga ja läksin Ruusmäele Martini poole, et vaataks mis seisus ankur on ja mis vaja teha on, aga otsustasime, et polegi midagi vaja teha, homme paneme kraanile nupu külge ja asi vso ja manomeet vast ka töötab, loodame. Istusin siis seal paar tundi, Taytz(Hennu vana põhikooli klassivend, nüüd käib kutsekas Tartus auto alal) käis vahel läbi, muljetas eilsest õhtust, kuda ta kast oli olnud ja Tartusse peole ei jõudnud, ütleme nii, et mitte midagi uut siin päikese all tema puhul. Pidasime ka homse suhtes plaani, et lähme verd andma, Ruttar lubas ka tulla ja homme siis tema autoga lähmegi, kella 9 ajal juba, oeh, nii vara vaja üles end ajada :). Pole enam harjunud. Ei teagi kas Raul tuleb, pole rääkinud, ta oli nii kahe vahel. Homme näis. Ja mis siis veel öelda, midagi erilist nagu rohkem ei teinudki täna. Ahjaa, Karmeniga rääkisin ka veel, kutsus mind reedel külla. Iseenesest on plaan super, pole teda augustist saadik näinud, ja vend tuleb ka Soomest laupäeva hommikul, saaksin temaga koju. Aga vot selle kõlisevaga on pisut kehvad lood, sellest sõltub paljugi. Ennatlikke järeldusi ma hetkel tegema ei hakka, näis mis mõne päeva jooksul saab, siis olen targem sellele küsimusele vastama. Ja teate, mõnusalt hakkas ennem lund sadama, hommikul võiks ikka maa mõnusalt valge olla, tekitaks jõulu feelingut. Muah. Aga head ööd siis ja soovige homseks edu, ja õed olge homme mu vastu vereandmisel hellad :).

Elu on elamiseks ja noorus nautimiseks!

Tervitusi sel laupäevasel keskpäeval. Ärkasin siin pool tundi tagasi alles, olek on suhteliselt hea, kergelt imelik aint, aga see on suva. Mis siis vahepeal toimunud on, eile sai siis käidud seal noorteklubi üritusel, panin end ikka pidulikult riidesse ja istusin seal Martini ja Rauliga. Jõin kohvi ja sõin mingeid tiku võileibu. Ja oleks siis õiget šampust pakutud, aga ei, mingit laste oma kõigest :). Aga eks ma olin ennem paari õllega natuke krunti alla võtnud ja ürituse ajal vahest käisin ka ära, et stari timmid, ja ma polnud ainuke, selliseid oli veel, vat sulle pidulikku üritust. Aga seda oli lahe vaadata. Üritus muidu oli igati viisakas, jutt oli väga hea. Isegi need võtsid sõna, kes pole kunagi võtnud, eesotsas kultuurimaja juhatajaga, hahaha, naeran sellepeale ja kõvasti. Istusime seal paar tundi ära ja siis läksime minema, läksime Rauli ja Martinniga Haanjasse. Istusime Finišis, vaatasin kuidas pokkerit mängiti, siis Liff tegi mingi õlle välja ja nii ma siis paar tundi olin seal, siis hakati sulgema, aga Raul oli korraks linna läinud ja teised ka suht ära kadunud, siis saatsime mingeid neiusid koju poole ja chillisime niisama Haanjas, Martin tegi veel ühe ginni mulle. Ja varsti siis juba tuli Raul ja sõitsime Ruusmäe poole tagasi. Ruusmäel käis siis Liisi sünnipäeva tähistamine vaikselt Ruttari pool. Hüppasime ka siis läbi. Martin läks koju ära suht ja Raul ka varsti, ma jäin veel istuma ja juttu ajama. Kõik olid ikka meeldivalt purjus, agu tavaliselt olid eriti jokkis Pinnu ja Liff. Ja ega need ei saa rahulikult olla, kui promill sees, siis jutt muutub oi kui kõvaks. Ja siis pmst. Ruttar lihtsalt viskas nad välja ja mul kästi ka suht nende pärast lahkuda, ma saan aru, et kõigil kästi koju minna ja ma lihtsalt ei saanud jääda nii sinna. Aga sellest polnud lugu, hüppasin siis sadulasse vindise peaga ja sõitsin koju poole, ja siis mingi kuradi koer ronis minuga kaasa, mai tea kelle koer, aga jah. Kodu juures, siis mu koerad hakkasid teda taga ajama, vot, roni veel. Siis tegin mõned juustusaid endale veel ja istusin poole 5-ni arvutis ja läksin magama. Ja siis suht tund tagasi ärkasin, enne poolt kahte siis. Ja pean plaani, et läheks võtaks midagi hamba alla ja läheks käiks Ruusmäelt läbi, muljetaks natuke eilsest ja chilliks niisama. Aga seniks siis sau ja keep it real!
Olen nüüd siis tagasi aktsioonis, kell näitab 1.01. Täna oli rahulik päev, kui ma alla siis läksin, avastasin , et tädi oli külas. Rääkisin mõne sõna ja siis läksin Ruusmäele, tädi viskas ära. Läksin siis rampsi(asub 2 korrusel) ja siis 1 korrusel kohe seal all oli punker püsti. Liff ja Pinnu jõid seal Luksepa ja Parvega. Lahmisid viina ja Ginni. Pinnu oli jumala vaga, hukka läinud nagu täiega, ise nii noor veel, kahju kohe hakkab. Liff ka eriti targem polnud. Istusin siis rampsis mingi aja ja siis läksin koju tagasi. Sõin ja käisin saunas. Siis siirdusin uuesti mõisa, mängisime Sandri juures kaarte Siimu ja Köksiga. Siis mingi kell käisin Ruttari juurest läbi, võtsin oma digika ära sealt, mis eile jäi ja siis enne 11-st tulin koju ära. Vaatasin telekat ja siis tulin üles oma kookonisse ära :). Ja ei ühtegi halba sõna, täiesti kaine poiss. Viimasel ajal on kained laupäevad saanud trendiks mulle. Ja nüüd tasa.
Istun siin ja unistan, kuid miks? Sest ma igatsen enda kõrvale kedagi, keda hoida, keda kallistada. Kellega koos käia jalutamas, teha romantikat. Lihtsalt istuda ja hoida, lausumata sõnagi. Mõista teineteist ilma sõnadeta. Midagi erakordset ja ebamaist. Kuid olen üksi, ja sellepärast unistangi, aga see pole keelatud. Ja kes tuleb mulle meelde, kaks korda võid arvata, muidugi mu ex. Deem, esimest armastust pole nii lihtne unustada, nagu ma olen arvanud ja mõelnud. Ma võin olla ükskõikne ja pohhuist, aga vaadates mulle silma, mõistad, et süda siiski tuksub. Ohjaa, miks ma pean nii hella südamega olema, tänapäeva elus peab karastunud olema :)! Okei, ma rohkem sellest ei räägi, läheb kuidagi imalaks ära ja hakkab meenutama seepi. Parem mõtlen, et elu on ilus, ma olen noor, minu printsess ootab mind kuskil pargis pingil istudes, silmitsedes pilvitut sinist taevas ja unistades oma printsist! Ja siis tulen mina ja voilaa :). Aga hetkel, soovin ilusat ööd ja magusat und. Musi. Ja printsess, tea , ma tulen! :)

Üks pilt ütleb rohkem, kui tuhat sõna!

Kätte on jõudnud öö ja ma tervitan teid siit kaugest Lõuna-Eesti perifeeriast, kus maad on katmas õhuke lumevaip. See tekitabki mõnusat jõulufeelingut. Ja tuju läheb päev-päevalt järjest paremaks.
Täna igatahes rutiini üle nuriseda ei saanud, päev algas juba suhteliselt vara minu jaoks, kell oli vaevalt kümme saamas, kui allkorrusel hakkas telefon lõugama, helisises tuimalt, keegi vastu ei võtnud, ajas parajalt närvi ja see polnud kõik, hakkasin just magama jääma, mingi auto tuli, hüppasin siis püsti, et vaadata, kes see tuli. Läksin siis teksade väel alla, üks vana pere tuttav, räägib mu vennaga. Asi oli selles, et tal oli tööle kedagi appi vaja, ja vend on ikka pidevalt seal käinud, siis läks ta seekordki. Nii, sammun siis trepist rahulikult oma tuppa tagasi, ja ei no muidugi, nüüd heliseb juba minu telefon, Karmen helistab, et kas Msn-ni saad tulla, et lobiseks niisama, no okei. Saime üle tüki-tüki aja mõnusalt jutule ja aeg lausa lendas. Tegi mul tuju väga heaks. Magama enam ei viitsinudki minna. Mis seal ikka siis, kell oli liikunud poole kahe poole. Tõmbasin riided selga ja istsun sadulasse ja sõitsin mõisa. Käisin nagu tavaliselt Martini juures jälle, istusime seal natuke, siis läksime õue, tegi koera ka lahti ja nii me siis töllerdasime mõisa vahel, vahepeal käisin poest läbi võtsin 2 õllet ka. Istusime siis mõnusalt kuskil vanas mahajäätud hoone ja heietasime aegu, kui alaealised olime veel, mõnus aeg oli. Siis 3 läbi helistas juba Ruttar, et asuks millalgi minema juba linna poole. Ja nii oligi, enne 4-ja võtsime Helduri ka kodust peale (keskmises joobes oli kindlasti) ja sõit algas linna ankru järgi. Ennem veel käisime ehituspoest läbi, Rutsil oli vaja remondi jaoks mõned asjad osta, kuid peale seda käisime Võrukivis ankrul järle. Kohale jõudes astusime siis keldrisse ankru järele. Tuli välja , et seal sees oli mingi õunamahl, umbe raske oli seda sealt välja tassida ja siis maha kallata kõik see mahl. Tehtud. Käisime veel siis linnas poest läbi, võtsime reedeks joogid ära. Kes õlut, kes ginni, kes Star Dollarit. Ausalt öeldes võtsime samasid asju Ruttariga. Noorus on hukas. Ja asusime siis koju poole teele. Ruusmäel olles siis Ruttar hakkas remonti tegema kodus ja viskas mulle võtmed kätte, et mine vii vanaemale liha ära,( elab mingi 3,5km väljas külast), no okei, kutsusin Martini ka, see kutsus Rauli ja nii me siis läksime, nautisin autoga talvemõnusid, kuigi tundsin end väga ebakindlalt, pole erilisi kogemusi, aga vahva oli. Tehtud. Istusime Martini pool veel, kuhu ankru jätsin ja kus arvatavasti ajama hakkan õllet. Pesime ilusti puhtaks meie nunnu. Tõstsime siis kumbi toosti ka tema auks 1 ginni näol. Ja siis aeg juba seal-mail, et nihkus poole 9 poole ja ma väntasin koju, arvestades seda, et pidureid pole, läks mul nii mõneski kurvis libedaks :). Ja eks siis ongi pmst. kõik. Sõin, vaatasin kossu ja tulin ülesse arvutisse. Küllalti sisukas päev või mis. Aga lõpuks ometi sai ta ära toodud. Selle üle on kõige rohkem hea meel, vajab küll natuke putitamist, aga see on köömes. Poisid teevad pättusi, aga nooruses tulebki huumorit ja seiklusi otsida, kes siis vanas eas enam rabelema hakkab. Kindlasti jälle peate mind joodoks, ei imesta :). Aga võtke teadmiseks, elame vaid korra ja me pole igavesti noored. Lõpetan oma reportaaži siit mägede vahelt ja soovin teile kallid kuulajad ja lugejad, hoidke mulle pöialt ja ärge mõistke mind hukka :). Ja eriliselt tahaks tervitada oma kallist sõpra Cäru, muigame ja naerame veel ja veel, kalliks oled saanud selle lühikese ajaga. Aga nüüd kallid lapsed, uneaeg, pzzzzzzzzzz........