Esimene ülikooli aasta siis! :)

Hei-Hoo, käes on september, täpsemalt siis juba kuues päev. Istun siin ja joon rahus Sassi ja vaatan aknast välja ja mõtlen, kuradi ilus on see tudengi elu ikka. Eelmine teisipäev siis kolisin sisse. Toakaaslaseks on vana klassivend keska päevilt Tarvi, seega ladna ju. Kõrval toas on mingi chikk, keda muidugi näeb kui kuuvarjutust. Küsisin, et mis värk on, siis ütles, et vaja Tallinna minna, seal mingi baari teema pooleli, olevat seal töödanud kolm aastat seal ja nüüd lepinguga mingi jama, aga eks tulevikus ikka näeb. Aga mis puutub eelmisesse nädalasse, siis alguse kohta päris hea. Teisipäeval seadsime end sisse, alustuseks kohe Pirol paar õlli ja õhtul edasi Püssi, (esmamulje päris hea) seal siis Tarvi ja Siim tegid paar püssipunast, mina pidasin targemaks ennem koju minna ja normaalses kondis jõuda aktusele järgmine päev ja jõudsin ka, kuid see aktus kujunes suht igavaks ja mingit muljet mulle ei jätnud. Peale aktust jälle vana laul, poodi õlle järgi, aga õhtul siis tuli mul plaan, et lähen Spordibaasi kossu vaatama, istun bussi ja pika peale jõudsin õigesse kohta, istusin maha, võtsin õlle ja jälgisin mänge, Usa võitis sujuvalt Iraani, ei pakkunud pinget, aga teine mäng õhtu poole Leedu-Prantsusmaa, vot see oli parem juba, eks õlle oli ka juba tol hetkel kõvasti sees ja emotsioon hakkas välja tungima. Leedu lüpsis odavalt konnasööjad ära ja mina olin rahul, edasi kujunes teekond sama marstruuti mööda, jälle Püssi, seekord lahmasin ka kaks püssipunast ja tegin tantsuplatsil mõned maneerid, kõik oli tip-top, väljaarvatud see trullakas neiu, kes mind tahtis jalaga lüüa minule mitte arusaaavatel põhjustel, aga ma annan sulle andeks, pole hullu. Pärast seda siis mingi kolme ajal tatsasime kodu poole, ennem muidugi Savoodist läbi, kus ma kell kolm öösel küsisin kaht seljakat, aga müüa selle peale suurte silmadega lausus, et nii hilja enam ei saa, selle küsimise ajal Tarvi haaras ühe metalse pitsi laualt, mis siiamaani seisab tema riiulil :). Hommikul siis kell 8.15 esimene loeng mates, ohjah, kell pool kaheksa luugid lahti, ilmselgelt polnud kaineks saanud, aga egas midagi, vinnasime end üles ja jalutasime kooli poole, õppehoone asus ka veel mingi üle kilomeetri kaugusel ja ilm polnud kiita, aga kohale jõudsime ja tervelt kaks tundi õppisime kõrgemat matet. Kannatasime ära ja tulime koju ära ja Tarvi lasi kohe silma kinni, ma veel igaksjuhuks tegin õlle, peaparanduse mõttes või nii, ja lasin silma samuti kinni, üles ärgates pea lõhub jubedalt, eks ma siis kannatasin seal kuni õhtuni, siis uuesti poodi, paar õllet veel igaks juhuks, mis õhtu peale sai ära lastud ja mis tegid oleku mõnusaks, aga õhtul kodused ja varakult magama. Reede hommikul samuti vaid üks mate loeng, kuhu oli kohe lust minna. Peale seda siis chillisin ühikas mingi neljani, siis sain Mihkliga ära maale, õigesse koju. Viisin vanematele veel šokolaadi ja värki. Tubli poiss :)! Seega sai esimene nädal läbi, mis nädal, poolik oli teine, isegi see on liialdus. Seekord siis üle mitme kuu, otsustasin, et nv-se veedan kodus, ja nii ma ka tegin, kas pole uskumatu? Ja siis eile bussiga Võrru ja sealt sain Tarvi kaudu Siimu vennaga Tartu ära. Täna hommikul siis käisin mingis riskianalüüsi loengus ja sellega jälle oli päev läbi, lebos, homme vist on pikem päev, tunniplaani järgi vähemalt. Aga hetkel siis, kerge õlle ja näis mis õhtul saab, mingid neiud kutsusid torni pidu panema, ütlesid, et terve 9-sas korrus pidi möllama :). Vaatab seda asja veel.
Armas neiu, kindlasti lugedes sa mõtlesid, et kas ma tõesti olen sinu ära unustanud? Siis sa eksid, oled endiselt meeles mul ja oled kallis mulle ja üks koht sinule minu südames on broneerid (K). Kui sa seda loed, siis võlgned mulle ühe jalutuskäigu mererannas :), diil, lugeseid :)!
Aga hetkel, ilusat nädala algust ja kõikke kõige paremat sulle, musi! :)

Aseris!

Tervitusi! Eelmine esmaspäev siis täitsin oma lubaduse ja trippisin häälega Aserisse. Päev algas juba varakult, kell 7 äratus ja siis isaga linna, viskas mind vanaema juurde ära, seal ma siis rääkisin nii tunnikese jagu juttu ja edasi siirdusin Tarviga juba Tartu. Tartus ajasime ühika asjad korda ja siis viskas ta mind Vahi bussipeatusesse, A-randa trippisin samast kohast samuti. Seal siis näpp püsti ja julgelt edasi. Alguses eriti ei vedanud, mingi vanamehega sain paar kilti edasi, siis astusin tublilt, kuni mingi sugune väikebussi juht mind peale korjas. Mõtlesin Mustvee kaudu minna, aga ta ütles, et targem on Rakvere kaudu minna, ta ise läks ka Rakverre. Käisime temaga veel Mustvee juurest läbi, ostsis paar sada kilo kurki, et talveks soolata, egas midagi, muhe vana oli, rääkis kuldsest noorust ajast. Mingi aeg siis jõudsin Rakverre, see oli nii üks läbi midagi, siis vaatan, sõjaväe telk püsti - doonoritelk. Mõtlesin, et viimasest korrast on ikka tubli 4 kuud möödas, et vaja anda, astusin siis sisse ja andsin kohustusliku 450 grammi ära. Peale seda siis pidasin aru, et kuda Aserisse saab, mingi 35-40 km oli jäänud. Bussijaamast sain targemaks, järgmine buss läheb nelja ajal alles, selle peale ma ei lootnud. Hakkasin siis jala astuma, esimese kahe autoga sain vb. vaevalt 10 km edasi. Aga siis sain mingi Narva venelasega Rannusse ära, sealt Aserisse kaks km. vaid ja Sass seal juba ootaski mind. Kell 4 läbi olin ilusasti kohalja seadsin end Sassi korterisse sisse.

Peale seda käisin mere ääres ja läbisin Aseri risti ja põiki - vanad tehased, jube palju vanasid hooneid, vanu inimesi, suhtelisel räämas koht. Kuid samas pole midagi hullu, küla nagu küla ikka.

Neljapäevani olin Aseris, siis hakkasin koju tagasi trippima, teatud põhjustel ja kellegi soovil. Kellele ei meeldinud minu aktiivne suhtlemine kalli ja armsa neiu Geljaga. Mind ajas see lihtsalt naerma, mõned usklikud on imelikud. Aga siinkohal tahaks sind tervitada ja ühe suure kalli teha.

Tea, et oled mulle kalliks saanud ja saan olla sinuga mina ise, olla vaba, naerda, öelda mida mõtlen. Ja tea, et need kolm päeva Aseris olid tänu sinule head, you made my day :). You made me smile :). Ma võiks seda rida siin jätkata lõputult. Pole kõige osavam kirjamees, seega teen lühidalt: Minu südames on koht sinule olemas :)!

Noorus tungib välja!

Võtsin nüüd hoogu ja hakkan kirjutama sündmustest, mis on vahepeal juhtunud ja parimaks ajaks ongi preagune hetke, esmaspäeva õhtu, sest ma jõudsin laagrist pmst. alles päeval koju, planeeritust natuke hiljem, teatud põhjustel, aga sellest kõigest juba hiljem :)!
Esialgu siis rääkiks Rootsi ajast. Alguses sain aru, et pidin lattu minema, aga tegelikult tuli välja, et hoopis kolisime tehase davaari uude kohta, sest vana hoone müüs omanik uutele edasi. Esimesed kolm nädalat siis ööbisin tehases, seal oli magamistoaks üks ruum tehtud, köök oli ka ilusti kõrval ja kõik tip-top. Peale esimest nädalat, aga juhtus õnnetus Moosiga, murdis käe ära küünarnukist ülevalt poolt, oli 3 päeva peaaegu haiglas, tehti opp ja siis paar päeva hiljem sõitis koju ära lennukiga, ainuke asi, mis sellega on, on see, et ma tunnen ennast jubedasti süüdi selles õnnetuses, sest minu liigne kiirustamine oli üks peamisi põhjusi selles ja veel tuli talle haigla arve koju, umbes 80 tuhat, mis pole just kõige väiksem summa, kuna tal polnud seda Euroopa kindlustust ja Eesti ülemus jättis ka veel haigekassa maksmata, räme pange panek tema poolt, Moos ütles, et tema ei maksa seda, õige ka, kust peaks ta lambist sellise ulmelise summa võtma, kui muud üle ei jää, siis kohtusse minema, see on siis, kui muudmoodi seda lahendada ei saa. Peale 3 nädalat siis, sain endale uue elukoha ja hakkasin töötame selles uues kohas, kuhu tehas kolitit, töökoht oli kodust umbes 25 km, aga teed olid seal head ja see oli suht minimaalne vahemaa, aga mis põhiline, elukohaks oli bossi suvila, mida sa hing veel ihkad, alguses siis elasime seal kolmekesi - Mina, Hillar ja Denis, aga peale esimest nädalat Hillar lahkus, kuna teda ootas uus töö Soomes, seega jäime kahekesi, läbisaamine alguses polnud suurem asi, aga ajapikku muutus normaalsemaks. Eri rahvus ja 10-ne aastane vanusevahe teevad oma töö, aga kannatasin selle aja ära enda unistuse nimel. Jaanipäeval käisin 5 päeva kodus puhkamas, mis muidugi oli kõikke muud, kui puhkus, üks paras pralle oli see, õlut ja ginni voolas jõgedena, jällegi sai Metsavennas käidud sõpradega. Peale seda siis uuesti laeva peale ja sõit tagasi Rootsi, kuhu ma jäin järgmiseks kolmeks nädalaks, seekord oli koguaeg selline igatsus peal, et tahaks kodus olla ja nautida erakordselt kuuma suve :)! Aga siis 20-ndal juulil jõudsingi koju, täpselt Rauli sünnipäevaks, selle puhul sai korralikult võetud ja peale seda pakkusin ma plaani välja, et läheme Viljandi folgile, mõeldud tehtud. Neljapäeval alustasime sõitu -Mina, Raul, Martin ja Mihkel. Telgid võtsime kaa kaasa, sest plaanisime jäädal ikka 2-3 päevaks. Uskumatult sõbralik rahvas oli seal ja õhkkond oli meeldiv, igatahes järgmine aasta kaa, kui aega on ja ressurssi. Neljapäevast kuni Laupäeva õhtuni sai pidu pandud, aga ei kahetse midagi. Sain seal tuttavaks ühe neiuga, kes mulle miskipärast hinge jäi, ja ma arvan, et ma tean ka miks see nii oli, sest ta nimi oli Siret, saate isegi aru, mida ma silmas pean. Laupäeva õhtul siis sõit koju ja siin sai edasi veel tinutatud ja mis oli halenaljakas meie jaoks, kui mitte asjaosalise enda jaoks oli see, et Setu suutis kontori mäe peal magama autosse jääda ja läbi une sidurit vajutada ja siis poole mäe pealt tagurpidi alla järve poole sõita ja lõppude lõpuks lõpetada tammes, ehk siis auto tagaots oli kõvasti deformeerunud, ränk pauk oli, ütleme nii. Peale seda siis rahulik periood, kuni 30-nda juulini, siis pakkisin asjad ja asusin trippima A-ranna poole, aga ennem sain kokku oma hea semu Ku FF i-ga, kellega me koos sinna trippima hakkasime. Võrus tegin veel Martiniga viimase õlle ja hakkasin jala astuma Tartu poole, näpp ikka püsti, ei pidanudki väga kaua ootama, sain autoga Tartu ära, sealt astusin Lõunaka juurde ja seal sain kokku Ku FF i-ga, keda ma viimati sügisel nägin, panime siis plaani paika ja hakkasime minema, esialgu tema isa juurde Otepää lähedale Paluperale, seal veetsime ühe mõnusa õhtu ja järgmise päeva kella 4-ni, kuna vihm takistas edasist liikumist. Järgmine sihtkoht kuhu plaanis oli jõuda oli Mustvee, et seal Peipsi ääres telkida, ehk siis, Otepäält Tartu, mis möödus kiirelt, aga Tartust edasine teekond kulges aeglaselt, sest keegi ei tahtnud meid peale võtta, lõpuks siiski jõudsime kohale, kell näitas julgelt üle poole 10-ne, ja viis minutit enne 10-et jõudsin tanklasse, et juua ja süüa osta, täpne nagu šveitsi kell olin :). Siis telk püsti Peipsi äärde, kuigi alguses punased sipelgad ründasid, jäin õhtuga rahule ja ootasin järgmist päeva. Hommikul enne 12-st siis asjad kokku ja jälle astuma, nüüd siis sihtkoht A-rand juba, ilm oli jube palav ja peale jällegi ei tahtud võtta, suure surmaga saime Jõhvi siiski lõpuks ja sealt juba poe tripp ja siis A-randa, täpselt enne kuut mõned minutid olime kohal, isegi süüa saime ja öömaja ka kirikus seal :). Varsti tulid osad veel, kes pidid tulema. Kolm ööd siis Kirikus magasin, teisipäeval oleks haigelt vahele jäänud, käisin Eino pool, tegime liitri viina kahepeale, temal polnud midagi häda, mina aga taarusin seal ja haisesin nagu hunt, aga kuiagi ääri-veeri sain magama ära ja hommikul muigasin ainult selle peale, siis aitasin järgmine päev telke püsti panna ja kolisin poistetuppa ära kirikust. Veetsin mõnusad päevad seal, sai saunas käidud, õllet joodud ja värki, nagu iga aasta ikka :). Oi kuidas ma nüüd juba igatsen seda aega taga. Laupäeval lõppes ametlikult laager, aitasime kõik kokku pakkida ja värki, brasiilased läksid Võrru, oleks ka vist kaasa saanud, set üks vaba koht isegi oli, aga ma lõin käega, mõtlesin, et olen ühe öö veel ja pühapäeval bussiga rahulikult lähen, õhtul istusin neiuga rannas, Aserist pärit Angelinaga, istusime rannas ja vaatasime merd ja rääkisime, suurema osa siiski vaiksime, sest ma olen ju neiudega häbelik nagu alati, aga see tunne seal mulle meeldis, sest ma pole nõnda kellegagi istunud väga kaua-kaua aega ja see tunne tegi seest soojaks, veel jalutasime käest kinni mere ääres laagrisse, armas, ütleks selle kohta. Pühapäeva hommikul siis 10-ne ajal sõitsin Kohtla-Järvele, Eino tuli minuga kaasa, ütles, et on mulle võlgu ja teeb need viinad tasa, mis ma temaga ära jõin, läksime siis tema tuttavad Antsi juurde, kes oli ka laagris kolm aastat tagasi, mäletan, Eino võttis 2 viina, jõime need pmst. kolme peale ära, siis võeti veel kaks ja joodi peaegu need ka ära, mehed olid ikka parajalt purjus, seekord kandisn ise rohkem ja võtsin kotid selga ja hakkasin sealt bussiga Jõhvi Trippima, jõudsin ilusti kohale, ainuke mööndus, et vales peatuses astusin maha ja pidin jalaga kaks km. umbes astuma, aga jõudsin just õigel ajal ja sõit Tartu võis alata, siis sealt edasi juba Võrru, kus mind Martin ja Raul ootasid, kell 8 olin kohal, siis veel poetripp, kust sai hunnik õlut võetud ja liha. Sõit Ruusmäele võis alata, teepeal pidurdas meid meeletu vihm ja teele langenud puud. Kuid vihmasadu oli ajutin ja lõimegi õhtul hilja saun taha grilli püsti, niisis olime seal mingi kaheni umbes, siis istusime Rauli pool edasi, poisid vajusid magama ära mingi aja peale, siis ma mingi üksi jõin õllet ja kuulasin hommikul peaaegu kella kuueni muusikat ja siis lasin ise ka seal silma kinni, 12 ajal ärkasin, ema helistas, et kus oled, ma siis ütlesin, et tulen kohe, egas midagi asjad selga ja minekut, ja enne ühte olin juba kodus, see siis oli minu seiklus seekord, aga see pole kõik, sest panin uue plaani paika, et 23-ndal tripin Sassile külla Aserisse, pole kunagi seal veel käinud, aga loodan ka seekord häälega ilusti kohale jõuda, võiks seal reedeni redutada ja siis maale tagasi tulla, sounds good :). Muidugi näen seal siis ka Angelinat, mis toob muige näole ja tekitab hea enesetunde, ära pahanda, aga mul on sinu vastu sümpaatia kallis neiu, kui sa seda juhuslikult lugema peaksid, siis ma loodan, et sa punastad :)!
Sellega ma lõpetaksi praegu, ilusat suve jätku kõigile ja olge tublid ja nautige noorust, sest see ei tule kunagi tagasi, Ööd :)!

Muutuste aeg!

Tervitusi kaasmaalased! Pole juba kirjutanud mitu head kuud, kui täpne olla, siis 16-ndast maist. Selle kahe poole kuuga on väga palju juhtunud - 2 kuud Rootsis tööl, sissesaamine Maaülikooli ja palju muudki, kuid sellest pikemalt juba siis, kui ma 7-ndal augustil tulen A-rannast tagasi! :)
Tuju on hea ja läheb veel paremaks, sest tripp võib paari tunni pärast alata ja kesta terve nädala :)

Kohe Stockholm!

Eile hommikul siis hakkas tripp pihta, bussiga alguses Tallinna, sealt siis laevale, esimest korda, aga polnud hullu, täitsa lahe oli. Soomest siis pidasime Moosiga plaani, et mis saab, kuda Olympia terminali jõuab. Ja siis lambist Lunt seisab sadamas, rääkisime juttu, pidi minem rongiga põhja tööle. Hüppasime siis kõik takso peale ja hakkasime sõitma, taksojuht oli ka muideks eestlane, igas sadamas on üks eestlane. Jalutasime siis oma kompsudega terminali, mis osutus väga kõvaks treeninguks, sest kotid kaalusid vähemalt tonni jagu. Õnnelikult laev peal, hakkasime elu nautima seal. Vaatasime, mingi lambi resto, kõik söövad, valik oli lai, astusime ka siis muuseas sisse ja hakkasime kühveldama, siis mingi eit küsib: Pilet vms. on? Meil polnud midagi ja pidaime lahkuma ja lahkusime. Peale seda mingis poes eestlane müüs Sakut, võtsime ka siis kohvri Saku Originaali ja hängisime laevas, hiljem mekkisime Moosi Virut ka. Õhtu oli lahe, rahvas oli väga sõbralik, saime jutule igasugu tegelastega - Moskvast, Indiast jne. Mingi 3-4 ajal sai silm kinni lastud, hetkel oleme peaaegu Stockholmis, olek on imelik, pea natuke kahtlase võitu, aga pole hullu. Kajutis oli peale meie veel kaks venda, mingid lahedad vene rahvusest tüübid, alguses mõtlesime, et mingid imelikud, aga hui, sai igasugu juttu puhutud, hetkel istub ka üks mu ees ja joob teed või kohvi, aga pean lõpetama, laev hakkab randuma vist. Soovige edu ja kõike paremat!

Lood on nüüd sedasi!

Üleeile sain Liivariga kokku, rääkis, et Erkil on vaja kaht inimest Rootsi tööle lattu. Liivar pakkus mu vennale, et oleks koos temaga läinud, aga vend polnud nõus, kuna palk väike ja ootab tööd Soome, aga egas midagi, ma haarasin härjal sarvist ja helistasin ise, et ma võin tulla. Erki oli nõus, niisis ma olin heas tujus, kuid siis avastasin, et ID-kaart aegub 20-nd Mai. Siis täna käisin kiirelt hommikul Võrus migratsiooniametis ja rääkisin jutud ära. 250 eeki, uus ID-kaart saadetakse Rootsi, Eesti saatkonda, sealt saan kätte. Seega on kõik korras, pühapäeva õhtul kell kaheksa läheb lennuk, tahtis mind täna juba kahese lennu peale panna, aga liiga kiireks oleks läinud asjade kokku panemise ja söögi ostmisega ja pealegi pidi teine vend ka tulema pühapäevase lennuga, seega seltsis segasem minna. Kaheks kuuks pidi tööd olema ja üks kord saab kodus käia, sõit makstakse kinni. Üle-üldiselt ma olen õnnelik, saan sügiseks endale Tartu raha, saan terve aasta Tartus olla, see on ju minu unistus olnud terve aasta ja nüüd see täitub suure tõenäosusega, mida sa hing rohkem veel ihkad.
Emotsioon hetkel on nukra võitu, pole kunagi kuskil kaugel käinud ja veel nii pikaks ajaks. Kõik sõbrad ja inimesed jäävad maha, eriti hakkan puudust tundma telefonikõnedest Ku ff i-ga, just nimelt sinuga, kes sa oled mulle kalliks saanud. Luban , et toon sulle midagi armsat Rootsist ja siis A-rannas annan selle sulle, jalutades rannal (padi see pole). Oeh, hetkel rohkem sõnu ei tule, ilusat päikesepaistelist ilma teile ja olge sama mõnusad edasi :)!

Crazy days!

Niisiis, tere päevast! Märkamatult on kätte jõudnud 10-nes mai. Mis siis vahepealse aja kohta öelda - Crazy. Kirjandi tegin ilusti ära, jäin ise rahule, aga peale seda siis poistega plaanis tähistada vaja. Õhtul siis saime kokku ja plaan linna minna, aga võta näpust pole autojuhti, lihtsalt pole, sebisime siis mingi kella 10-ni, kui lõpuks turgatas pähe mõte, et mul naabripoisil on load, et ta äkki sõidab, mõeldud, tehtud. Kõne peale talle, andsime talle mõned minutid mõtlemisaega, ja usu või ära usu, ta oli nõus. 10-e läbi siis mõned minutid, lendas Audiga letti. Esimene sihtkoht siis Haanja, tegime finišis kiired tequila-shotit ja hot-shotit, ehk siis kiirelt krunt alla, siis siirdusime Võrru juba, Bossus alustasime, aga sealne feeling oli bullshit, järgmine koht Mad House, vot seal oli rahvast ja mõnusat muusikat. Sai isegi kergelt tantsulkat (Kuffi väljend) lastud. Sai mõne neiuga juttu räägitud ja parajalt joodud, üks lahedamaid klubis käimisi mul elus oli see. Siis mingi poole nelja ajal oli aeg seal maal, et naaber tahtis mul koju minna, egas siis midagi, siirdusime kodu poole, poole viie ajal lasin siis silma kinni. 28 aprill oli mul siis ka teine eksam - Ühiskond. Seal läks ka päris normaalselt, siis peale seda sain Köksiga kokku, ta tegi samamoodi eksami, egas siis midagi, korkisime õlled lahti ja pidasime plaani, eelnev plaan oli mul ilusti koju minna peale eksamit, aga tutkit. Võtsin siis viinad ja värgid ja siirdusime Köksi klassiõe Liisi poole jooma. Jõime seal tükk aega, siis õhtul mingi aeg liikusime tänu Köksile Stina ja Tiina poole, hea meelega poleks läinud, tõmbasin seal käimisega aint jama kaela, kuna olin liiga täis ja rääkisin natuke liiga palju, aga mis tehtud see tehtud, deem ja jäin veel sinna magama ka, hommikul Köksiga lõime luugid lahti ja vaatasime, et mida hekki. Peale seda siis tegime kiired viinakoksid endale ja hangusime seal veel kella 1-ni, siis läksime Köksi poole ära, Köks vajus ära ja mina targemana siirdusin bussi peale ära ja sõitsin maale. Kohe järgmine päev peale seda oli Volbriöö, ennem seda aaretejaht, mille me oma meeskonnaga kaks aaastat tagasi võitsime, ega seekordki me kehvemad polnud -Mina, Martin ja Raul. Kindel esikoht ja sauna kasutamis võimalus koos snäkkidega Ruusmäe külalistemajas, prood oleme. Peale võitslust muidugi korksime Martini vanaema poolt toodud ja tequila pudelisse käkitud puskari lahti, aiamaal tehti grilli ja värki. Mõnus õhtupoolik oli, siis helistas, aga Martini tädipoeg, keda Martin polnud 10 aastat näinud, kutsus peole, andsime nõusoleku. Auto tuli meile järgi, enda üllatuseks avastasin kõrvalt istmelt seal Rommy, vana Kreutsu koolikaaslase. Pidu oli kuskil lambi Plaani kandis, rahvast oli parajalt. Veel kohtasin seal Kertat, enda paralleelklassi kaaslast. Ülejäänud olid mulle tundmatud. Esimest korda seal proovsin rohelist, mida ma pärast kahetsen, sest ma olin parajalt kinni ja masendunud olekus peale tõmbamist. Teistest sealsetest ma parem rääkima ei hakka. Hommikul siis 10 ajal saime Ruusmäele mingi lambi autojuhiga ära. Käisin kodust läbi ja siis Ruusmäele talgutele, väsimus ja tölpinud olekuga ei viitsinud ma midagi erilist teha. Sellega tõmban joone alla nv-sele. Eelmine nädal teisipäev on järgmine märksõna, õhtul jõudsid Ruttar ja Kikas Itaaliast. Kogunesime siis Kikka poole, et muljetada ja grillida. Oleks siis vaid muljetamine ja grillimine. Selline pummelung läks lahti, Viina voolas ojana ja mina olin seal käpuli sees ja jõin. Joodi ikka järgmise päeva hommikuni, selle aja sees olin ma suutnud igasugu võtteid teha inimestele, 2 magama panna, Ruttari lastud pisargaas näkku, endal ninast morsi lahti lüüa, püksid üleni sitaseks määrida, mõned sinikad hankida, 200 grammi korraga hommikul sisse lahmata ja siis püstloodis vastu maad kukkuda ja magama jääda ja sellepeale ärgata alles kolmapäeva õhtul ja mõelda, et wtf nüüd juhtus ja pikalt mitte oodata, kuna pitsid viinaga panid nina alla, suutes sõbraga poolese öösel sisseväänata ja läbi Misso küla sõita 220 km/h kella peal. Järgmine päev siis ärkan hommikul, neljapäeva hommik oli juba, olin saanud kaineks, siis õnneks sain autoga koju ära, kodus polnud eriti soe vastuvõtta, kuna ma olin lubanud juba kolmapäeval koju ilmuda. Kikka pool on mul olnud kõige rängemad võtmised. Neljapäeval siis puhkasin ilusti välja ennast, reedel võtsin juba kaks õlle sisse, kuid ikkagi puhkasin. Laupäeval siis siirdusin Köksi sünnipäevale, päeval hakkas juba jõle õllevõtmine pihta, õhtul Kubija hotelli allkorrusel võtsime kõvasti viina veel ja värki, siis siirdusime Triinu baari, kus võtmine edasi kulges. Kella 3 ajal siis sõitsime koju poole, Köksi viskasime korterisse ära, ta oli jummala autis, siis ise sõitsime Ruusmäe poole, Andu oli kaine rool, oli load paar päeva tagasi saanud. Siis pärast Haanjat, olin ma nõus ise sõitma, tema lasi silma looja nii kaua, viisin siis Adsoni ära koju ja ise lasin end mäeotsa visata. Võtsin poolese viina kaasa ja läksin Helduri poole, tegime seal kiired kaardipardiid ja lasime selle viina ära, mina lasin muidugi lõviosa. Kell liikus halastamatult kaheksa suunas ja mina pidasin targemaks koju ära tulla, kelle kaheksa lasin silma ära kinni ja magasin ilusti kella poole kolmeni, olek oli normaalne. Ja sellega lõpevad mu värvikirevad kaks nädalat! Kõike muud kui korralikud, noorus tungib täiel rinnal välja! Kuid nüüd olen ma korralik ja hakkan jälle ilusti trennis käima :)!