Nii on nagu elu käib, nii on!

Kell läheneb jõudsalt keskööle ja ma asun klõbistama. Õppimisega sai siis eelmine kolmapäev algust tehtud, ja kuni reedeni sai korralikult õpitud ja paed vaevatud, aga see feeling meenutas tõsiselt kooli mulle ja hinges tekkis rahulolu. Ja mis mind eriti üllatas oli reede õhtun vajadus jälle välja minna, nagu kooli ajal. Et mitu päeva on rutiini ja siis lõõgastuda ja end vabaks lasta. Adsonil oli sünnipäev olnud nädala keskel ja siis natuke tähistasime seda. Käisime Võrus Kalliga, Adson siis võttis õllet ja ühe suure rummi. Tagasiteel siis peatusime Finišis ja timmisime seal väheke, siis tuli aeg, kui see kinni pandi, siis mõte hakkas lõikama. Läksime Adsoni poole, polegi seal seltskonnaga joonud, istusime köögis laua ääres ja lasime napsu ja tegime kaarte, selle aja peale keegi sebis juba kuhugi möllule. Kall hüppas rooli ja sõitsime Misso, seal mingis majas oli möll. Hullult mõnus oli sisse astuda ja vaadata, kuidas alakad joovad. Tavaliselt olid nooremana ise alati sellises seltskonnas, aga nüüd oli vastupidi ja hea ülbe tunne tekkis. Köks ja Tauri panid seal pidu rohkem, meie vanemad istusime kamina ääres ja lasime napsu rahu. Enne 4-ja siis tulime ära, Köks jäigi sinna, ise ei tahtnud tulla. Kõige pealt viidi Adson koju, siis Taku, kes oli ilmselgelt kõige rohkem juua täis, siis Kall tõi minu ka koju ära, mul oli veel Carriba kaasas, pool alles, istusin arvuti taha ja parmu kombel hakkasin seda veega lahjendama. Üksi oli nõme juua ja 5 ajal pidasin targemaks magama minna. Oh jah, järgmine päev oli ralli ja ma olin lubanud Ruttaril rool olla, egas midagi , 2 ajal tuli järgi mulle, mul polnud aega süüa ei midagi. Hüppasin vodist püsti, riided selga ja minek. Ja olek polnud üldse kiita, pea kergelt juba valutas. Rallil oli ka niivõrd külm ja üle-üldse oli mõttetu, matse ega midagi polnud, elamus oli sisusliselt null. Siis õhtul käisin kodust läbi korraks - pesemas. Siis istusin rooli ja läksime Finiši, poisid jõid seal ja värki, mul läks olek üha sitemaks, supi söömine oli ka liiast, nii ma siis mõtlesin, et kas ropsin või magan pisut autos, pidasin targemaks magada. Magasin mingi kolmveerand tundi ja enn-näe imet, olek läks jumalast heaks. Kuid plaane teistel eriti polnud, ja nii siis 11 ajal istusin rooli ja sõit algas, mai tea, mis mõttes meil oli, aga käisime Johnny-s ja Ruts võttis 4 õllet, kuigi oleks võinud need ka Finišist võtta. Mõistus pole ikka oma teha :). Ja siis läksime Ruttari juurde, istusime seal ja ajasime juttu, jõin ka 2 Premiumi ära. Kuid siis oli aeg nii kaugel, et Ruts läks ära magama ja ma ka siis seadsin sammud kodu poole. Hakkan siis astuma, vaatan, Pox sõidab mööda, helistasin ja lasin tal end koju viia ja nii see päev veereski öösse. Pühapäev oli rahulik, magasin mingi 2-ni välja rahus, siis sõin ja vaatasin telekat üle tüki aja. Siis Ruttar helistas, olin lubanud kinno kaasa tulla, käisime Võrus Kandles kinos, üle mitme aasta sattusin Võrru kino vaatama, täitsa lahe. Aga film polnud paraku kõige paremate killast "Noorkuu", kui jäin rahule. Ja nii see päev veeres vaikselt õhtusse. Täna siis ärkasin nagu tavaliselt enne kahte, kuid nädala alguse kombeliselt hakkasin õppima. Õhtuni õppisin ära ja siis lebotasin niisama. Ja nüüd niisamuti lasen luuslanki. Uus päev on vahepeal kätte jõudnud ja siinkohal ma lõpetan tänaseks. Olge tublid edasi, ma ka üritan end päev-päevalt parandada :). Kallid öösse!

And show begins!

Tervitusi kaasmaalased! Jällegi öö vaikselt käes ja mõte liikus blogi suunas ja siin ma jällegi olen nüüd. Ärkasin täna jube hilja, poole 2 ajal ja siis passisin suht netis õhtuni ja nagu tavaliselt teleri ees. Kuid 9 ajal registreerisin end Kirjandile ja ühiskonna eksamile. Loodan, et kõik andmed said õiged ja siis homsest hakkan tuld andma - Õppima! Rainis võtab end kätte ja hakkab õppima, kas te usute seda, ei te ei usu, keegi ei usu, peale minu ja mõne üliolulise ja kalli inimese. Eriti tähtis on mulle üks neiu - kui sa kunagi peaksid seda blogi lugema, siis sa tunned end ära siit, hästi suur musi sulle ja aitäh, et olemas oled mul. Ja anna andeks minu tänane paha tuju ja mõtlematus :). Kuid nüüd olen ma taas rõõmus ja mõtlen positiivselt. Homme siis plaanis akadeemilise testi tarbeks materjali õppima hakata ja kirjandi asju vaadata, emal mul peaks nende reeglistik kuskil olema, millest on palju kasu kirjutamisel. Kuid hetkel olen veel realist, mõistan , et ülikeeruliseks läheb mul Tartu Ülikooli saamine, suurem võimalus on Tallinna Ehituskooli saada. Aga elame ja näeme, mida toob see kauaoodatud tulevik. Kuid seniks soovige mulle palju, palju edu ja olge ise veel tublimad ja tegutsemis altis kui mina. Ja siis tulevikus kohtume ja moodustame mõnusa seltskonna, mis püsib kuni lõpuni. Head ööd teile sõbrad!

Valgusekiir tunneli lõpus!

Hei-Hopsti, käes on nagu tea alati aru saate, öö! Ja minu enesetunne on märgatavalt paremaks muutunud, kuna ma sain positiivseid signaale :). Täna siis käisin hommikul töötukassas, panin endale aja, sain selle alles 28-ndaks jaanuariks, pole hullu. Kuid, mis kõige tähtsam, käisin karjääri-nõustaja juures, midagi erilist seal küll ei räägitud, kuid saind brošüüre koolide kohta, see oli väga positiivne. Ja valisin endale koolid välja, kuhu ma üritama hakkan - Tartu Ülikool (kehaline kasvatus ja sport, Ajakirjandus), Tartu Kutsehariduskeskus (ehitus) ja Tallinna Ehituskool, nimi ütleb juba ise. Seega homme registreerin end vajalikeks eksamiteks ära ja hakkan õppima. Täna on igatahes motivatsiion mul juba olemas, mida juhtub harva, loodan , et homme emotsiooni veel jätkub ja jätan samalt lainelt. Seega, minu inimesed, minu rahvas, ma olen rõõmus! Ja loodan ka teile süstida grammikese seda tahet mis voolab hetkel läbi minu iga raku ja täidab seda energiaga, Peace in world :)!

Tallinnat seiramas......

Servus, vahepealsest nädalast hakkan ma pihta neljapäevast. Hommikul siis 6 ajal tulin üles, asjad olid eelneval õhtul kokkupakitud, mis seal ikka pakkida oli, mõni asi aint. Ja siis läksin bussi peale, sõitsin Võrru, Võrus jalutasin natuke, tegin aega parajaks. Ja siis 7.50 bussiga sõitsin Tallinna. Pikk sõit, peaaegu 4 tundi, kuulasin muusikat ja lugesin raamatut, korraks lasin silma ka kinni. Siis 11.40 jõudsin Tallinna, kus mind juba Karmen ootas, oma sõbranna Heiviga. Taaskohtumise rõõm oli suur. Siis sõitsime bussiga mõned peatused edasi, tema juurde. Pole varem pmst. linnaliiniga sõitnud, siis oli see uudne kogemus mulle, aga täitsa mõnus oli. Kohale jõudes käisin siis Heiviga Kristiines, ostsin endale julgustuseks õllet, ja siis istusime mõnusalt seal 5-kesi - Heivi oma mehega, Karmen ka ja mina :). Õhtul siis tõmbasime vessarit ja mängisime aliast. Oi kuidas vesikas kakkus ära, jubedalt, siis läksin magama mingi aeg, kehv uni oli aint diivani peal. Järgmise päeva keskel siis sain Piretiga kokku, oli just Rootsi kruisilt tulnud, hääl jubedalt ära. Ostsin siis poest endale paar õlut veel ja läksin tagasi Karmeni juurde. Siis palusin tal endale Vabaduse sammast ja vanalinna näidata. Sammas jättis mulle küll paha mulje, 100 milli selle eest, tahaks küsida, kus on mõistus? Vanalinn oli lahe, Viru keskus jäi ka silma mulle. Siis õhtul tagasi tulles, sai võtma hakatud. Õhtuks oli tuju väga hea juba, siis lasin endale raha kanda arvele ja ostsin lolli peaga viina, oh mind küll. Sain veel Piretiga kokku korraks, tunnikese lobisesime. Siis tagasi tulin, läksin Karmeniga pisut tülli, alkoholi tagajärg, ja siis sõitis katus ära, panin leekima, tahtsin Kaisaga kokku saada, sõitsin Estonia juurde, seal pidime saama, aga meil mõlemal polnud arvet ja me seisime eri kohtades ja ootasime üksteist, eks ole. Ja siis ma lõpuks jalutasin Estonia juurest jala öösel 1 ajal Tõnismäele tagasi. Jõle ruttu läks see kuidagi, jõin veel viina tagasitulles ja siis vajusin magama ära. Ma olen endas nagu tõsiselt pettunu, et purjus peaga mul mõistus ära eile sõitis, nagu mismõttes, ma pole ju selline? Kes lällab ja ajab mingit bullshite-i suust välja, mis pole absoluutselt mulle omane. Siis täna hommikul parandasin pead ära ja 15.45 astusin bussi ja sõitsin kodu poole, 4 tundi jälle sõitu, Võrus vanemad ootasid mind. Ja siis poole 9 ajal jõudsin, sõin, käisin saunas ja siin ma nüüd olen. Mõtlen tagasi kõigele, et kõik algas nii ilusti ja ometi lõppes minu halvasti käitumisega. Võtan asju hinge liiga tõsiselt ja olen purjus peaga põikpäine. Mai taha ju inimesi solvata lambist ega otsida mingeid konflikte, ma tahan rahulikult veeta mõnusat kvaliteet aega. Deem, mul on enda pärast nii paha tunne. Halan siin teile oma muresid, nagu teil neid vähe oleks. Aga selline ma kord juba olen. Aga nüüd ma lähen söön midagi ja vaatan telekat ja siis maga, sest suht uni tuleb peale. Ja kallid inimesed ande andeks mulle, et selline nõmedik olen :(!
Ilusat ööd kõigile(väljaarvatud minule)!

I dont know.....

Tere hilis ööd, kella osuti on tiksunud poole 2 peale ja mina rahulikult istun teleri ees läpakaga ja kuulan old school muusikat. Millest siis alustada. Alustame kolmapäevast, mil saatsin Pireti bussi peale, läks Tallinnasse tagasi, jättes hinge kerge igatsuse. Aga ma siiski usun, et ta pole minu maitse. Ja ega muud mul erilist rääkida polegi, päevad olid ühtemoodi hallid, väikse erandiga, eilne päev läks käest ära. Nagu ikka tavaline reede, kodus istumisest sai siiber, seadsin sammud Ruusmäe suunas, läksin Martini juurde, istusime seal siis Martini ja Poxiga. Kahmasin lolli peaga 2 kannu koduõllet sisse, mis oli veel jõuludest üle jäänud ja võite ise arvata, mis maitse ja kangusega see oli. Ja siis enne 10-et tuli meil Rauliga idee, et lähme kluppi Võrru, helistasime Ruttarile, ta viis meid ära Võrru raha eest. Vahepeal võtsime tanklast viina, mida kiirelt lahjendama hakkasime, siis lõpuks enne 12-st jõudsime peole. Pox ja Martin ka ikkagi tulid, siis panime vaikselt pidu, mingi 4 ajal läksime koju, vedas, saime Pedzaga ära Ruusmäele, siin istusime veel Martini juures, tegime pelmeene ja lobisesime. Ma üritasin tund aega küll Martinile põhjendada oma naiste maitset, aga see selgitamine oli hullem, kui seinaga rääkimine, minu naiste maitse on ikka alati teiste huviorbiidis, sest minu maitse on nende omadele suht risti- vastu, aga kallid sõbrad palun saage aru, see olen Mina, mina ise elan oma elu, ja kui ma olen õnnelik, siis see pole teie probleem :).
Tänane päev ei alanud eriti meeldivalt, kell 3 ärkasin tugeva peavaluga, roopisin kergelt, võtsin aspiriini ja magasin 5-ni, siis oli enam-vähem olla, käisin saunas ka veel ja olek muutus heaks. Ja siis sõin, vaatasin telekat ja istusin netis. Ehk siis lühidalt kõik. Ja siin ma olen. Istun ja kuulan hetkel telerist tulevat kurba laulu. Ja pean aru, kust ma saan bussisõidu raha Tallinna, mille ma eile maha jõin. Deem, nii palju siis korralik olemisest. Aga mis tehtud, see tehtud, elan üle. Ja selleks korraks lõpetan, näpud ei liigu eriti veenvalt üle klaviatuuri. Ilusat ööd ja magusaid unenägusid!

Uus aasta, vana elu!

Ilusat uut aastat kallid inimesed! Kätte on jõudnud 2010-nes aasta, aga Läänerindel muutusteta. Ootan midagi, aga mai tea mida. Kõik tundub lootusetu, kõle ja kole. Pole veel leidnu hingerahu. Ja ma ei tea, kus ma peaksin selle otsimiesega alustama, või tuleb see minu juurde ise? Vaevalt, see oleks ensepettus, istuda käed rüppes ja oodata valget laeva.
Mis siis selle aja jooksul juhtunud on, mai viitsi pikalt kirjutada, võtan lühidalt kokku: "Mitte midagi erilist!" Lihtsalt istutud ja tühja suht pandud, joogiga ei liialdanud. Siis enne aastavahetust helistas mulle Piret(üks neiu Tallinnast, keda ma sügisel 1 kord nägin), kes kutsus enda juurde, olin nõus, tulid mulle järgi ja läksin tema juurde, tal korter Haanjas, kus ta hetkel on, teisipäeval läheb Tallinna. Olin seal siis öö ja värki, magaisme üksteise kaisus, midagi siivutut ei teinud. Siis järgmine päev läksin koju, kuid õhtul läksin jälle tagasi, veetsin ka teise öö seal. Uuel aastal siis olin Ruusmäel, istusime Sandri juures mõne inimesega, vaatasime telekat ja jõime. Vaatasime ilutulestikku ja värki, lasin ise ka mõne raketi. Siis sai kultras käidud veel, seal oli mingi peo moodi asi, aga suht fail, nagu tavaliselt, koju jõudsin mingi 6 paiku. Siis eile, kutsus ta mind jälle Haanjasse, läksin siis bussiga sinna. Istusime Finišis tükk aega ja värki ja ma olin pettunud, tõsiselt, kutsutakse kohale ja siis sind lihtsalt ei märgata, istud lauas nagu mingi tühi koht, keda pole, siis mul sai siiber, läksin Poxiga koju ära sealt ja siis poole kodu teepeal helistab Piret mulle, et kuhu sa läksid, ja siis tükk aega jeblamist ja seltamist, läksin tagasi. Ma lihtsalt ei mõista, avalikusse ees olen tühi koht ja siis kui tema pool olen, siis on ninnu-nännu. Ja siis olen mina veel süüdi ka, väga tore. Aga öö veetsin seal igatahes, ei rahuldanud see veedetud öö mind seal, pettumus. Ja siis poole kolme bussiga tulin koju ära. Magasin mingi paar tundi ennist siin ja nüüd ma siis siin olen.
Istun ja vaevan pead, miks elu mulle tundub nii keeruline, miks ma ei või olla õnnelik. Aga ma ei mõista seda, see on liiga keeruline hetkel minu jaoks. Pea pulki täis nagu öeldakse. Mai tea kust otsast alustada ja kust see motivatsioon võtta, et liikuda edasi pea püsti ja kindlal sammul. Ma tean, et pole hilja, kuid ennem ma pean leidma ennast. Ennast kuskilt pimedast ja süngest maailmast, kuhu ma olen peitu pugenud.
Aga hetkel ma pean targemkas lõpetada, võtan kätte raamatu ja süvenen sellesse. Head õhtut kõigile ja teadke, kallid olite mulle sõbrad :)!