Servus, pole kirjutanud üle kuu aja, ja samas ma ei tunne, et midagi puudu ka oleks. Sest minu sissekanded on reeglina rutiinsed ja tuimad ja sisaldavad samasuguseid kližeesid. Seega ma ei peatu pikalt sellele, mis vahepeal toimus.
Kooliga on selleks aastaks kõik, enamus ained on korras, ainuke - informaatika, tahab natuke noktisemist veel jaanuaris ja siis kaks ainet veel ja siis oleks I semester kotis. Joomisi on ka olnud omajagu, eriti viimane koolinäda, mis hõlmas Toomase sünnipäeva. Kuid ma ei räägi sellest. Ma räägin hoopis sellest, et kätte on jõudnud jõulud, hetkel 24-s detsember, jõululaupäev ja mina istun rõõmsalt tooli peal ja kirjutan siia. Eile käisime Ruttariga Kikka juures jõule pidamas, sõin suurtes kogustes seal kartulisalatit, käisin suitsusaunas ja jõin hommikuni kella 8-ni. Siis Kikka vanamees viis meid ära koju, Ruttari juures lasin kergelt und kolm tundi, siis tuli Päärn, kes oli eilsest ilmselgelt endale paraja krundi alla teinud, koos šampusega, Ruttar enam ei võtnud, kuna tal homme vaja tööle minna, eks ma siis aitasin selle šampuse ära juua ja pidasin targemaks koju minna, kus ma magasin ka kolm tundi kuskil, siis sõin ja vaatasin "Üksinda kodus 2" ja nüüd lõpuks tulin ära oma tuppa, et nautida head muusikat ja omaette olemist. Arvatavasti hakkan ma raamatut lugema - Mihkel Raua "Sinine on taevas". Millega ma juba olen põgusalt algust teinud. Rohkemat mul polegi öelda, seega lõpetan selle sissekande ridadega, mis on täis põlgust ja vihkamist, mis peegeldavad minu vastakaid tundeid minu põues, mis aeg-ajalt tungivad välja ridade näol ja karjuvad üle avaruste ja laotuste, otsides hingerahu.
Ma olen kõige brutaalsem ja vägivaldsem,
kes iial siin maal on astnud ja söönud.
Ei, ma pole Aleksander, ei Caesar,
ma olen midagi palju enamat ja jumalikumat,
ma pole kurjuse kehastus nagu harpüüad,
ma olen puhastaja ja päästja,
ma olen tulnud, et muuta praegust ja luua tulevikku,
ma ei kõhkle ega kohku ühegi inimese ega teo ees,
ma vorbin üks haaval valmis halastamatuid sõdureid,
igaveskes võitlukseks selle inimkõntsa ja saasta vastu,
et taas luua maailma algne olemus ja alus,
taastada see rass, mis on jumala poolt välja valitud,
mis peab troonima seda maailma ja hoidma au kõrgel!
Selle jaoks on vaja äratada kõige hullemad pahed ja mõtted,
neid levitada ja nad teoks teha,
kukutada igaveseks see miraaž ja illusioon,
ja lukustada see igaveseks ajaks ahelaisse,
ja põrmustada iga ülestõus ja mäss juba eos.
Häid Jõule! :)
reede, 24. detsember 2010
laupäev, 13. november 2010
Sügis! :)
Tervitusi üle kuu aja jälle, pole lihtsalt olnud mahti siia kirjutada midagi, kuna enamus asju on seotud ülikooli ja pidudega. Aga lõpuks võtsin siis end kokku ja proovin paar asjalikku rida siia ära mahutada, kuigi oktoobri suhtes veab mälu mind päris korralikult alt ja meenuvad vaid eredamad seigad.
Meenub seik kuskil oktoobri algusest, kus ma Köksiga viina lammutasin Tartus ja siis edasi Püssi läksime, kus mina olin kõige rohkem svipsis ja suutsind enda pildi otsesest mõttes tasku pista korralikult ja teha midagi, mida ma ei mäleta, ega taha ka mäletada, aga õnneks üks hea inimene viis mind õigel hetkel ühikasse ära, vastasel juhul oleksin ma Lõunka juures ilmselglet luugid lahti löönud, kui vedas mul. Mis veel meenub, Püssi sagedased külastamised, Toomas peab arvet, palju mu seal viina oleme joonud, ja uskuge need kogused on süütusest väääga kaugel, numbrid on ammu kahe kohalised ja vuravad siin vaikselt sinna jubilei poole. Kui rahustades kõikki, võin öelda, et november on väga rahulikuks ära muutnud ja selle üle on kõigil väga hea meel ja parem on ka, sest ülikool nõuab keskendumist ja tähelepanu :)!
Aga mis meenub, on neljapäev, kui Margus oli nõus pidama Püssis oma sünnipäeva, ilmselgelt ta ei teadnud meid ja tal oli riskianalüüs selleks õhtuks tegemata. Kell 8 pidi see pidu seal lahti minema, ennem seda oli mul plaan Andresega õppida, mida ma väga palju teha ei jõudnud, tegime ja süüa ja värki, ja kell muudkui veeres, ainuke asi, millega ühelepoole saime, oli inglise keel, mille kõrvale muidugi me juba õhtu hämaruses Carribat jõime, enne 8-sat siis sammud kesklinna poole, et õigel ajal kohale jõuda, Toomase maja juuures saime kokku ülejäänud seltskonnaga - Tarvi, Siim, Kitso, Toomas ja Mihkel. Ja nüüd edasi Püssi, kus juba sünnipäevalaps Margus ootas. Võtsime siis kohad teisele korrusele sisse. Esimene liitrine klapiti üsna ruttu ja toostid võisid alata. Liitusid meiega ka mingid neiud, täiesti võhivõõrad, aga polnud hullu, poistele see sobis, eriti Kitsole, kes agaralt ühe punase sviitriga neiuga tantsupõrandal tantsu vihtus. Pidu kogus järjest tuure, mis korralikult ja viisakalt algas, meenutas järjest rohkem läbu. Lauad olid ligased, ümberläinud viinapitsidest ja asjadest. Teist korda kahe kuu jooksul suutis mällermees Niko end kooma juua. Oh jah, mina olin see, kes teda sealt üksipäini välja tiris, käisin mitu korda käbla, kuna seda pikka volaskit annab välja vinnata ja pea oli mul endal ka natuke raske ja keegi mind ei aidanu, ütlesin küll turvale, et aita, aga kus sa sellega. Lõpuks vinnasime kuti välja, Toomas pani ta kuhugi perve peale külliti ja varsti oli kiirabi ka kohal ja viidi mees ära. Mõnede jaoks pole alkohol mõeldud. Ja pidu läks jälle edasi, rodeo finaal oli ka parasjagu seal käsil, erilist muljet ei jätnud. Järgmine ära vajuja oli sünnipäevalaps, keda tuli mitmekesi välja vinnata, arvestades tema suurust, kuid tema pandi taksole ja viidi koju, sest tal oli õde kaasas, kes takka kamandas. Siis järsku hakkas kuidagi pidu ära vajuma. Avastasin end alt korruselt lambi lauast juttu ajamas, ainuke tuttav oli Andres, kes rääkis mingi neiuga juttu, hiljem siis me kolmekesi tulime taksoga ühika juurde, neiu elas Tornis, läks koju ja meie Andresega korraks ühikast läbi, et edasi Zavoodi minna, kus pidid osad meie omad veel olema. Käisin vahepeal ühikast Ruve poolt läbi, kes oli haige, antibiootikumid peale, ei saanud meiega ühineda, kuid takso juba all ootas ja tegin minekut, peatus Zavood. Rahvast hästi palju jälle. Kuid õnneks olid ka omad seal ikkagi - Tarvi, Siim, Kitso, Toomas. Ja tants läks edasi, isegi keerutasin mõned sammud. Siis mingi aeg Andrese? Tarvi ja Toomasega kodu poole teele. Aga ennem muidugi kohustuslik Krooksu peatus ja kerge õlle veel. Kell neli lasin silma kinni. Reede hommikul kell pool 9 silm lahti ja kiirelt riidesse ja joonestamisse, kuhu niigi hilinesin pool tundi. Polnud midagi hullu, hakkasime joonestama. Pärast seda inglise keel, kus meid oli vaid 8/23 ja ilmselgelt pooltel oli pohmakas. Pärast tundi siis, kiirelt asjad kokku ja kodu poole teele Toomase, Mihkli, Tarvi ja Ruvega. Jõudsin ilusti bussi peale ja jõudsin pool viis maale, käisin Martini juurest läbi, tal oli ju sünnipäev ja viisin sünnipäevaks talle kaks karpi Thunderit. Õhtul siis käisin tiiru õues, parema meelega oleks kodus olnud, aga pole midagi parata, peab oma vanade sõpradega ka chillima vahel. Võrus passisime, jõin paar 3 õllet ja vegeteerisin ja võitlesin unega, teistel oli lõbus, olid parajalt svipsis. Kella 4 ajal jõudsin jällegi koju ja sleepi ära. Laupäeval olin kodune, nautsin hubasust ja kodust hõngu. Hetkel käes Pühapäev, kell 13.40 ja viskan vaikselt asju kokku, hiljemalt kell viis lahkun kodust, et Tartu poole teele asuda, eks näis, millega. Kuid seniks ilusat sügise jätku, hui ongi ilus :)! Teinekord valgustan teid veel ühest neiust ka - Liisast, aga sellest juba teinekord, kui jälle mahti ja aega leian paar rida kirja panna, Tsups! :)
Meenub seik kuskil oktoobri algusest, kus ma Köksiga viina lammutasin Tartus ja siis edasi Püssi läksime, kus mina olin kõige rohkem svipsis ja suutsind enda pildi otsesest mõttes tasku pista korralikult ja teha midagi, mida ma ei mäleta, ega taha ka mäletada, aga õnneks üks hea inimene viis mind õigel hetkel ühikasse ära, vastasel juhul oleksin ma Lõunka juures ilmselglet luugid lahti löönud, kui vedas mul. Mis veel meenub, Püssi sagedased külastamised, Toomas peab arvet, palju mu seal viina oleme joonud, ja uskuge need kogused on süütusest väääga kaugel, numbrid on ammu kahe kohalised ja vuravad siin vaikselt sinna jubilei poole. Kui rahustades kõikki, võin öelda, et november on väga rahulikuks ära muutnud ja selle üle on kõigil väga hea meel ja parem on ka, sest ülikool nõuab keskendumist ja tähelepanu :)!
Aga mis meenub, on neljapäev, kui Margus oli nõus pidama Püssis oma sünnipäeva, ilmselgelt ta ei teadnud meid ja tal oli riskianalüüs selleks õhtuks tegemata. Kell 8 pidi see pidu seal lahti minema, ennem seda oli mul plaan Andresega õppida, mida ma väga palju teha ei jõudnud, tegime ja süüa ja värki, ja kell muudkui veeres, ainuke asi, millega ühelepoole saime, oli inglise keel, mille kõrvale muidugi me juba õhtu hämaruses Carribat jõime, enne 8-sat siis sammud kesklinna poole, et õigel ajal kohale jõuda, Toomase maja juuures saime kokku ülejäänud seltskonnaga - Tarvi, Siim, Kitso, Toomas ja Mihkel. Ja nüüd edasi Püssi, kus juba sünnipäevalaps Margus ootas. Võtsime siis kohad teisele korrusele sisse. Esimene liitrine klapiti üsna ruttu ja toostid võisid alata. Liitusid meiega ka mingid neiud, täiesti võhivõõrad, aga polnud hullu, poistele see sobis, eriti Kitsole, kes agaralt ühe punase sviitriga neiuga tantsupõrandal tantsu vihtus. Pidu kogus järjest tuure, mis korralikult ja viisakalt algas, meenutas järjest rohkem läbu. Lauad olid ligased, ümberläinud viinapitsidest ja asjadest. Teist korda kahe kuu jooksul suutis mällermees Niko end kooma juua. Oh jah, mina olin see, kes teda sealt üksipäini välja tiris, käisin mitu korda käbla, kuna seda pikka volaskit annab välja vinnata ja pea oli mul endal ka natuke raske ja keegi mind ei aidanu, ütlesin küll turvale, et aita, aga kus sa sellega. Lõpuks vinnasime kuti välja, Toomas pani ta kuhugi perve peale külliti ja varsti oli kiirabi ka kohal ja viidi mees ära. Mõnede jaoks pole alkohol mõeldud. Ja pidu läks jälle edasi, rodeo finaal oli ka parasjagu seal käsil, erilist muljet ei jätnud. Järgmine ära vajuja oli sünnipäevalaps, keda tuli mitmekesi välja vinnata, arvestades tema suurust, kuid tema pandi taksole ja viidi koju, sest tal oli õde kaasas, kes takka kamandas. Siis järsku hakkas kuidagi pidu ära vajuma. Avastasin end alt korruselt lambi lauast juttu ajamas, ainuke tuttav oli Andres, kes rääkis mingi neiuga juttu, hiljem siis me kolmekesi tulime taksoga ühika juurde, neiu elas Tornis, läks koju ja meie Andresega korraks ühikast läbi, et edasi Zavoodi minna, kus pidid osad meie omad veel olema. Käisin vahepeal ühikast Ruve poolt läbi, kes oli haige, antibiootikumid peale, ei saanud meiega ühineda, kuid takso juba all ootas ja tegin minekut, peatus Zavood. Rahvast hästi palju jälle. Kuid õnneks olid ka omad seal ikkagi - Tarvi, Siim, Kitso, Toomas. Ja tants läks edasi, isegi keerutasin mõned sammud. Siis mingi aeg Andrese? Tarvi ja Toomasega kodu poole teele. Aga ennem muidugi kohustuslik Krooksu peatus ja kerge õlle veel. Kell neli lasin silma kinni. Reede hommikul kell pool 9 silm lahti ja kiirelt riidesse ja joonestamisse, kuhu niigi hilinesin pool tundi. Polnud midagi hullu, hakkasime joonestama. Pärast seda inglise keel, kus meid oli vaid 8/23 ja ilmselgelt pooltel oli pohmakas. Pärast tundi siis, kiirelt asjad kokku ja kodu poole teele Toomase, Mihkli, Tarvi ja Ruvega. Jõudsin ilusti bussi peale ja jõudsin pool viis maale, käisin Martini juurest läbi, tal oli ju sünnipäev ja viisin sünnipäevaks talle kaks karpi Thunderit. Õhtul siis käisin tiiru õues, parema meelega oleks kodus olnud, aga pole midagi parata, peab oma vanade sõpradega ka chillima vahel. Võrus passisime, jõin paar 3 õllet ja vegeteerisin ja võitlesin unega, teistel oli lõbus, olid parajalt svipsis. Kella 4 ajal jõudsin jällegi koju ja sleepi ära. Laupäeval olin kodune, nautsin hubasust ja kodust hõngu. Hetkel käes Pühapäev, kell 13.40 ja viskan vaikselt asju kokku, hiljemalt kell viis lahkun kodust, et Tartu poole teele asuda, eks näis, millega. Kuid seniks ilusat sügise jätku, hui ongi ilus :)! Teinekord valgustan teid veel ühest neiust ka - Liisast, aga sellest juba teinekord, kui jälle mahti ja aega leian paar rida kirja panna, Tsups! :)
pühapäev, 3. oktoober 2010
Rahulik nädal!
Pooleli jäime siis esmaspäevast, mis möödus rahulikult ja koduselt. Õhtul vaatasime Andresega veel mingit "Hottabõtsi" nimelist Vene filmi, mis osutus kohati üprisgi humoorikaks, ja sellega oligi kõik, film läbi südaöö ajal ja mina kerisin end linade vahele unne ära, uni oli võrdlemisi sitt, ärgates oli paras väsimus peal, kuid pidi end püsti ajama ja vedama vastikusse informaatika tundi, ainuke vahe eelmiste nädalatega oli see, et veres polnud tilkagi alkoholi, edusammud. Ja selle nädalalne informaatika ei tundunud ka nii vastik enam, sest teemast sain päris hästi aru ja sain tunnitöö ilusti ära teha, kui vana rõibe andis koju ka lahendada mingi wordi teksti, mida vaadates mul kulm vajus viltu, kuid see selleks, edasi tuli juba labori tund Matisega, mis on alati olnud selline hubane ja töökas, seekord siis jamasime mingi elektri teemaga, see oli viimane teema enne tööd, seega ülehomme soovige edu, siis on töö, aga õnneks peaks see töö olema rühmatöö, seega no offence, pärast tundi siis oli 3 tundi pausi enne majandusaluste loengut, kuhu mina ja paljud teisied ka ei jõudnud, asi nimelt selles, et peale laboritundi otsustasime oma rühmaga Truupide residetsi minna, et ette valmistada powerpointi esitlus ökoloogia vms. tunni jaoks, vajusime siis sinna oma rühmaga - Mina, Tarvi, Toomas, Mihkel, Ervin ja Sixten. Ervin pani powerpointi kokku ja me otsisime vastuseid küsimustele ja toetasime moraalselt, kes rohkem, kes vähem. Aga valmis me saime selle suhteliselt kiiresti ja edasi juba lihtsalt lobiseti ja Mihkel uuris autosid, tahab endale midagi soetada, Tarvi ja Ervin läksid ära, meie jäime veel sinna ja siis otsustati, et ah poh, jätame loengu vahele, selle asemel mindi autosid kuhugi turule vaatama, mind see eriti ei tõmmanud ja nii ma otsustasin koju jalaga kõmpida, trotisdes vihma ja tuult, ise haige olles. Kodus kerge tee ja niisama passisin tühja ja õhtul käisin siiski võrku mängimas nagu plaanis, enda üllatuseks avastasin ma end sealt proffide seast ja tundisn end äpuna :). Kolmapäeval siis jälle raske äratus, ei teagi nüüd, kas keha pole harjunud sellega, et seal alkoholi pole või haiguseuss ei lase haardest lahti. Esimeseks loenguks põllumajandustaimed, haigemat õpsi, kes seal on, ma igatahes ei tea, see vana ikka sokib mõnuga ja viskab kildu, kuid kui lahmima hakkab, siis hoia ja keela, mitte mmm-igi ei saa aru. Veeres see loeng kuidagi ära, siis natuke vaba aega ja otsustasime Andresega ühikasse kohvi minna jooma, Pentang tuli ka veel meiega, kuid kadus oma tuppa. Jõime siis rahus mõnusalt kohvi ja mõtlesime, et hilineme loengusse, et poh see riskianalüüs, mõeldud tehtud, mingi aeg siis seadsime sammud ikkagi loengusse. Loengus ma suurt midagi ei viitsinud teha, istusime Pentangiga terve aja tagareas ja lihtsalt rääkisime juttu ja kui aeg sai läbi, siis pidime jälle ootame mingi pool tundi, enne kui algas jube igav ökoloogia tund, kus ma üritasin ebaõnnestunult magada, aga kuidagi kannatasin selle loegu ka ära ja siis juba ühikasse, midagi süüa ja niisama chillida. Ja siis hakkasime Andresega joonestamist tegema, mässasime peaaegu õhtuni välja, valmis ma oma kaks joonist igatahes sain ja olin tol hetkel oma töödega ülimalt rahul, peale seda mõtlesime matet õppida, kuna oli teada, et on tulemas homme mate töö, Pentang tuli ka punti, siis mõtlesime, et sitta ka, käime saastakast läbi ja võtame õppimise kõrvale odavat wallut, raisad oli 50 senti tõstnud hinda, aga polud hullu 5.40 + pant, õlled toodud, korgid avatud hakkas õppimine pihta, mis kulges vaevaliselt, õppisime hoopis mingit valet asja, kuid see selleks, lõbus oli ikkagi, õlled joodud, õige plaan pillid kotti panna ja unne ära vajuda, et homme löögivalmis olla, peale mate töö, pidi õhtul veel Andresele külla tulema Kadrinast vana sõbranna Triin, kes paar 3 nädalat tagasi ka käis siin. Neljapäeva hommikul siis kargud maast lahti ja kooli ilusti, köha ja nohu ikka polnud mind lahti lasknud. Koolis istume siis maha ja ootame tööd ja siis üle poole klassi nõudmisel lükati mate töö edasi homsele, ma olin päris tige ja mõtlesin endamisi, minge persse ausalt, miks nii? Aga midagi polnud teha, sai tund mööda ja nüüd sammud Eerikale, kus toimus ökoloogia tund, see on ainuke tund, mis asub pääris kaugel meie teistest õppehoonetest, esitasime oma slaidi ära, õigemini Ervin üksi ees rääkis, väga viis, hästi pani igatahes seal, peale seda siis paus ja hiljem põllumajandustaimed, mis möödus kiirelt ja nii oligi kell 4 saamas juba, plaanisime siis õhtul matet veel vaadata, ennem seda tahtsin veel magada, aga hui, aeg läks nii kiiresti, tegin endale midagi süüa, ajasin habeme ära, käisin pesus ja kell oligi seal maal, et läksin Andrese tuppa, elab üks korrus must allpool kohe ja hakkasime matti õppima ja ennem ma muidugi käsin poest läbi ja võtsin õlle, et mõistus paremini töötaks, Pentang tuli ka veel, jõime õlli ja üritasime sotti asjadest saada, aga äkki siis sadas Tarvi sisse, lõi jõhvika mahla lauale, meie imestasime, et kes siis mahla niisama joob, aga ei pidanud pettuma, punamütsike ja kaks pitsi selle järel, aga meil kellelgi polnud isu viina juua, kuna jõime õllet, Tarvi üksi tegi ühe tuisuka, siis helistas Toomas ja Tarvi kadus nagu tinavile. Me ka siis mõtlesime, et ah persse, midame ikka õpime, jõime õlle rahus edasi, siis äkki hakkas kell 8 saama ja Andresele tuli meelde, et Triin tuleb ju rongiga ja jõuab jaama 20.07, ja meil on sinna jalutada ikka parajalt 2 km vms. Asusime siis kiirelt teele, Pentang läks oma tuppa ära, mis asub omakorda üks korrus minu omast kõrgemal, ja meie õue Triinule vastu. Saime poole teepeal siis kokku ja seadsime sammud Kooma-Marketisse, ärge küsige, miks tal selline nimi on :). Haarasin siis kaks Sassi, pidasime plaani, mida veel, Triin võttis ka õlle ja siidri, ja me siis Andresega otsustasime, et võtame Jäägertraumi, 0,7 pealegi, mis oli väga vale otsus, sest ühikas juues, hakkas see Andresele nii vastu, et ta ei tahtnud seda nähagi ja nii ma siis hakkasin üksi seda lahmima ja tõin talle oma külmikust jääkülma viina, mis mulle äkitselt meenus. Tegi endale koksi, vahepeal tuli mulle appi Pentang ja nii me lahmisime seda seal ja arutasime maailma asju, siis hakkas kell 11 saama juba ja meil oli ju osa kursaga lepitud, et Püssirohus näeme, ja meie hakkasime lootusetult hiljaks jääma, egas midagi, hellasin tuttavale taksole, ja kaadriga peale ja tuld, jõudsime ilusti kohale, ainult, et astusime natuke mööda ja avastasime end mäelt ja Püss oli kohe all, leidsime mingi trepi siis, kust ma nii õnnetult alla astusin, et väänasin jala kõvasti ära, algul ei saanud midagi aru. Püssis siis leidsin osad kursavennad ja kursaõe, olime seal siis natuke aega, kui keegi hirmsalt tahtis minna Ct-sse, kuhu ma ka läksin oma lolli aruga. Ct-s avastasin ma Tarvi ja Siimu veel, kes olid parajad poisid juba. Mulle see õhkkond seal eriti ei sobinud ja tundsin end seal halvasti, siis tahtis kursaõde ära minna, oh õudust, oli kaotanud oma numbri ära ja jopet ei antud, sai vaid jope taskust oma asjad, peo lõpus oleks alles saanud asjad, aga ei viitsinud oodata ja nii ma siis saatsin teda viiskakalt Raekoja platsi ära, laenates selleks ajaks talle oma jopet, pärast siis tulin tagasi, Kaarsilla juures helistasin Andresele, ja ootasin tema ja Triinu ka ära. Ja siis liikusime kodupoole, jalg hakkas ka järjest rohkem valu tegema, kell hakkas ka nelja poole juba liikuma, lasin silma kinni. Hommikul ärgates polnud üldse hea olla, õnneks olin ma ühe Sassi alles jätnud ja asusi seda ahnelt jooma, lootes, et olek paraneb, alguses see olgi nii, jalg oli karmilt valus, lonkasin siis mate tundi kohale, olek normaalne, et tööd teha, töö iseenesest polnud midagi hullu, kuid keegi ei tajunud seda nõksu pmst. ära, mis seal oli ja suurem osa kursast kukkus ma arvan kolinal läbi, kaasaarvatud mina, mis teha. Pärast seda siis insenerigraafika, ja juba tundsin kuidas pea hakkas valutama üha rohkem ja rohkem, andsin oma joonestused ära, kõik muidugi polnud nii nagu peab, aga polnud hullu, elasin kuidagi tunni üle ja tulin ühikasse ära, kõik teised pmst. läksid ära, mina siis üksi jäin pmst. ühikasse, helistasin Siimule, et kas temaga saaks koju ja ütles, et saab küll, väga viis. Aga alles kella 5 ajal, kui tal vennal tunnid lõpevad. Ainuke tuttav, kes oli ühikasse jäänud oli Pentang, istusin siis tema pool ja jõin oma viinakoksi, mis ma olin kokkukeeranud, pool jõin ära ja ülejäänut ei tahtnud, kallasin kraanikausist alla ja viskasin pikali, lasin peaegu viieni und, siis kiirelt asjad kokku ja sõit kodupoole algas, endal ikakgi jube sitt olla veel. Võrus siis hellasin emale, et äkki isa saab järgi tulla, ja õnneks lubas tulla, hakkasin siis jala tulema, Alexela juures korjati mind peale ja sain koju, sõin kõhu täis ja vegeteerisin niisama ja pool 10 lasin silma kinni ja vajusin unne. Laupäeval siis niisama puhkasin, tegin moodles testi ära, kokkuvõte siis 67%, pole päris see, mida ootasin, aga pole ka hullu, siis õhtul jälle kodus, chillisin kella üheni, ikkagi võitlen nohu ja köhaga. Siis tänane päev on rahulik olnud, niisama istunud ja passinud, pean täna informaatika kodutöö ära tegema ja ettevalmistama mingi teksti mida ette lugeda esmaspäeval, kui klassiekskursioon on siia kanti Nopri tallu. Aga seniks kõikke kõige paremat, igatahes ilusat sügist, väljas lehed muudkui lendlevad minu akna eest mööda! :)
esmaspäev, 27. september 2010
Fucking Crazy......... :)
Tervitusi üle pikkade nädalate taaskord. On aeag kokkuvõtteid teha, kuna olen väljunud pikale veninud tsüklist. Mälu veab mind juba päris korralikult alt, sest üle kahe nädala ma rohkemat ei mäleta, kuid see selleks, alustame siis üle-eelmise nädala teisipäevast, kui see tramburai sai alguse.
Mäletatavasti oli meil kursa mitteametlik istumine Püssis, ennem seda muidugi õllest krunt alla, ei ma eksin, õllest ja viinast Toomase ja Mihkli juures. Peale seda suund Püssi, kus meie kursa osaline kontingent meid ees juba ootas, istusime maha ja lasime Püssipunasel hea maitsta. Mis mind üllatas oli see, et kõrval lausa istusid Tartu Rocki uued võõrleegionärid, mina kui kossufänn, tõusin püsti ja hakkasin kohe juttu rääkima. Päris kaua aega vestsin juttu Callistusega, keda osad armastasid kutsuda Kallistuseks :). Ta oli siinsest kohast väga vaimustuses ja muudkui lahmis Püssipunast reaalselt. Mingi aeg siis siirdusin koju, kuid pole aimu kellega, millega, mis kell? Järgmine päev igatahes algas pohmas peaga, kuidagi sai koolis ära oldud, aga oh häda, õhtul ootas mälumäng Sprdibaasis, kuhu me pidime minema tiimiga - Ruve, Mina, Siim ja Tarvi. Egas midagi, pohmakas põetud, sammud Baasi, osavõttis üle 20-ne meeskonna, meil just kõige paremini ei läinud, minu panus jäi ka väikseks ja me platseerusime kuhugi 10-15 vahele. Ps. ajasid meid närvi nolgid kõrvalt laualt - Umberto Eco, kes raisk saavutasid teise koha, no wtf onju. Idee järgi oleks olnud nüüd õige aeg koju ära minna, kuid mälumängu ajal joodud Rockid hakkasid järjest rohkem mälu avaldama ja minu mõistus hakkas kaduma, otsustasime minna lähedaval asuvasse Co-Marketisse, kust ma haarasin kaks Punamütsikest ja nüüd seadsime sammud Perekond Truupide residentsi suunas, Toomas juba magas, Mihkel oli üleval veel ja hakkas koos meiega võtma, Toomas aeti ka lõpuks üles ja ta ka tegi vist mõne pitsi, siis hakkasime Ruvega vaidlema Gulagi üle, tegime natuke liiga kõva kisa, Kitso olevat saanud järgmine päev natuke pragada altnaabrite käest, sry, enam seda ei juhtu. Tarvi oli ennem läinud mingite vanade tuttavatega kokkusaama, helistas ja kutsus Krooksu, egas midagi, viinad ka ära lahjendatud, lahkusin Krooksu, seal istusime mingi aja, lasin mingi õlle ka ära veel ja pea muutus juba õige raskeks, siis tehti idee minna kellegi korterisse, kuhugi Pepleri tänavale, muidugi mindi otse läbi ehitusplatsi, kust keegi haaras kaasa ehitustõkke, torbiku ja tellise, mis korterisse vinnati 4-ndale korrusele? Seal oli õlle sitaks, kuid ma vist ei joonud, tähendab pilt oli selleks ajaks väga hägune, mingi kell siis kutsus Tarvi taxo, omal jalal ma igatahes sealt poleks suutnud lahkuda, egas midagi saime kuidagi koju ära ja unne. Neljapäeva hommik taas väga raske, kuid kuidagi saime kooli ja hakkama. Kuid sellega õudused ei lõppenud, õhtul pidi olema Kursa tutvumisõhtu Torni all koos Ergonoomikute kursusega? Kella 6-ks vedasin end kohale, osa seltskonda juba ees, meie kursuse saime enam-vähem kokku, kuid teatud asjaoludel oli Ergonoomikuid vähe, kuid see ei langetanud tuju, möll võis alata ja viinad tühjenema, hakkaisme kohe Toomase käsul tempot tegema. Tegime igasugu lõbusaid tutvusmis mänge, olin päris rahul ja tuju hea. Kuid mingil hetkel hakkas alkohol nõrgematele suurt mõju avaldama ja tekkisid mõningad konfliktid, Pentang oli suutnud end lõviks juua ja hakkas tüli kiskuma Jannoga, kes oli ka härga täis, siis mingil ajal õues hüppas kallale Pentangile, käid mõlemad pikali, kuid nägusid üles ei hakatud lööma ja asi rahunes, siis mingil ajal liiguti kaadriga ära Ct-sse, kus polnud just palju rahvast ja mingil ajal kadusid kõik ära ja avastasin end üksi, lonkisin siis Raekoja platsile, kus enda üllatuseks sain tuttavatega taas kokku, kuid mälu veab alt millal koju jõudsin ja kellega, igatahes järgmine päev algas eelnevatele sarnaselt. Reede päeval siis peale tunde sain Toomase ja Mihkliga ära maale, veel kaasas Tarvi ja Ruve, kuid mitte kainelt, ikka õllet sisse ja ginni. Reede õhtu plaan kodus rahulikult olla sai taaskord tagasilöögi, Tauri pidas natuke oma sünnipäeva ja jälle Võrru minek, Vabadusel sain veel vendade Perekond Truupidega kokku ja Ruve ka pundis. Algul oli mul blokk peal ei suutnud enam juua, kuid aja möödudes see kadus, ja alkohol hakkas jälle meeldima, joodi hommikuni välja, käidi Bossus ja Johnnys, nagu tavaliselt. Laupäeva päeval ärkad üles ja pole üldse mõnus tunne, kui oh seda häda jälle, õhul ju Ruttari naise sünnipäeva pidamine, ma ei saanud ju kuidagi öelda, kuigi organism oli väga nõrk juba. Istusime siis maha ja tõugati esimene pits nina alla, viin tegi imesid, tervise aitas korda saada, joodi siis jälle peaaegu hommikuni, kuid mina väga palju ei võtnud, ei olnud suuremat isu. Pühapäeval olin rahus kodus ja nautisin puhkust, kooli läksin ka alles esmaspäeval ja häälega, kus ma arvatavasti külma sain, sest hetkel köha ja kurk valus ja hääl on ka väga monotoone. Niisiisi uus nädal ehk siis eelmine esmaspäev, jõudsin kohale, oli alanud Rebastenädal ja mingi üritus käis Bettoni ja Torni vahel, kus olid ka juba Ruve, Toomas, Mihkel, Tauri koha sissevõtnud ja käis hoogne osavõtt mängudest, minagi papist poiss polnud ja proovisin ka - ebaõnnestunult, aga õnneks hoidsid teised lippu kõrgel. Viimase pooside mängu võitis Toomas mingi chickiga ja sai auhinnaks viina ja šampuse, õhtul vana laul jälle, kogunemine Truupide residentsi, kiire pits ja siis Pirole, kus sai see võidetud viina nahka pandud ja siis juba vana rada mööda Püssi, kus hakkati vaikselt Mihkli sünnipäeva tähistama, mis kella järgi südaööl algas ja sel ajal lauda toodud viinad hakkasid tuju tõstma, tants ja trall läks lahti, pole aimugi, mis kell koju sai. Teisipäeva hommik oli jälle raske ja algas IT-tunniga, mis on suht jama. Tänaseks mul enam püssirohtu ei jätkunud ja olin rahulik, teised läksid Atti rebastemöllule pidu panema ja kuuldatavasti panid seda pääääris korralikult seal, mina koos Andresega õppisime midagi ühikas ja lasime paar Walterit ära, käisime korraks tiiru püssist läbi ja oligi kõik. Kolmapäeva hommik oli hea, polnud probleeme, kuid õhtul oli mul plaan hakkata sünnipäeva tähistama. Enne kella kuut käsin poes, ostsin viinad valmis - 5 lauda. Seltskond hakkas järjest kokku vajuma. Lõpuks olid siis koos - Mina, Tarvi, Ruve, Danel, Niko, Tauri, Andreas,Kaspar, Perekond Truupid, Pentang ja Andres ja pitsid võisid tühjeneda.Millalgi ilmus veel Siim ka. Ruve hakkas koos minuga kohe tempot tegema, kuid oli esimene, kes oli konditsioonis ja läks mingiks ajaks puhkama. Tempo oli võrdlemisi hullumeelne ja viinad tühjenesid ruttu ja konditsioon hakkas tulema, siis mingi hetk käisime Pentangi ja Andresega poes, võtsin veel 4 viina ja ühe rummi. Tagasitulles avastasin, et Põlva mees Niko ei suutnud tempoga kaasa minna ja magas laua peal ja näidanud mingeid märke, et kõik oleks korras, aga see meie tuju ei langetanud, lasime viina edasi, istusime siis suitsuruumis, kui saabus ühikamutt ja oli väga kuri, keegi oli kaebuse esitanud, ja võttsi kaks poolikut pudelit viina ära, on ikka tõhk ja siis astus meie tuppa 310 - mis oli selleks ajaks koomapalat, Niko magas keset köögipõrandat ja ühikamutt polnud just kõige rõõmsama näoga ja lubas politsei kutsuda, kuid me suutsime ta maha rahustada ja lõpuks viisid Tarvi, Kaspar ja Danel ta igaksjuhuks arstlikku kontrolli ja sinna ta jäi, teistega siirdusime Ct-sse, smuugeldasin viina sisse ja kallasime selle klaasi ja hakkasime tinutama edasi. Tantsuisu mul polnud, chillisin niisama ja mingi aeag läksime Tarviga ja ma ei mäleta kellega taksoga ära koju. Neljapäeva hommikul jälle raske ärkamine ja ikka kooli poole. Ametlikult oli käes mul nüüd sünnipäev. Õhtul veel rebastemöll Illukas, plaan sinna minna ikka. Kuid ennem ikka krundi alla jälle, siht Truupide Residentsi, ennem poest 0,7 Punamütsike ja pitsid võisid jälle täituda, et need siis ühe lonksuga hävitada. Viin joodud, siht linnapeale, Püss oli puupüsti täis ja samuti teised kohad, kuid leidsime sellise vaikse ja soliidse koha nagu Zum-Zum, kus hakkasid lauda ilmuma viinad üksteise järel, kokku vist 4-5. Kitso ja Tarvi olid igatahes kõige rohkem konditsioonis ja Siim oli ka paras poiss. Tegime siis otsad peale viinadele ja seadsime kaadriga sammud Illukasse. Sissepääs falikudega tasuta ja tervitus jook ka. Seega sain 2 tervitusjooki, siis istusin kuhugi maha ja sulandusin lambikate massi, kus läks lahti hoogne käesurumine ja mingi kutt muudkui tõi mulle õllet juurde, vestsind seal veel mingite neidudega juttu päris pikalt, tantsima ei viitsinud minna, millagi siis ilmus veel Pentang ja tegime veel jooki edasi, siis mingi aeg seadsime sammud kodu poole, mitte sammud tegelt vaid, helistasime taksole ja see tõi ukse ette ära. Tahtsin siis magama minna, vaatan Ruve ja Tarvi ilmuva ka Taksoga ja siis rääksin veel juttu nendega ja tegin Ruve poole ühe õlle. Hommikul matesse enam ei jõudnud, kuid Insenerigraafikusse küll, mille poeskäigu vaheajal ma mingi kursavennaga tegin 2 Viruvalge coolerit, olek oli igatahes ulmeline :). Mul polnud aimu ka millega ma koju lähen, istusin siis ühikas veel edasi, Andres ka koju täna ei läinud, istusime lihtsalt ja rääkisime ja siis loll mõte, teeme ühe rummi, mis mõeldud, see tehtud ja 0,7 rummikoksid libisesid kurgust alla, peale seda võtsin veel ühe 0,5 rummi, mis mul viga on? Selle lahjendasin Pentangiga ära, peale seda siis poest 0,7 rumm veel ja plaan bussiga Võrru minna, buss pidi väljuma kell 21.35, kuid minu kell näitas bussijaamas 21.37 ja nii ma siis hüppasin kiirelt Põlva bussi peale, helistasin Martinile, et kas saaks järgi tulla, mõeldud tehtud. Ja nii ma olingi varsti Võrus, kus lahjendasime selle rummi koksidena ära ja chillisime Madi platsi peal tükk aega, siis mingi 4 ajal silm vajus kinni ja äratas Ott mind enda koduõuel. Laupäeval ärkan siis 1-2 ajal üles ja mõtlen, et wtf, mis toimub, et kuidas see asi nii hull on, aga siis ma lohutasin end, et nüüd on vaid viimane ponnistus vaja üle elada, tänane sünnipäeva pidamine sõpradega enda pool. Kuid selleks on vaja kartulisalatit teha, saime siis Martiniga 4 ajal kokku, ostsime vajalikud komponendid ja kerge peaparanduse Pilsneri näol. Õhtul siis 7 ajal hakkasime meisterdama salatit, millega läks üle 2 tunni, kuid sel ajal juba kerged viinapitsid sees. Ja siis sammud minu poole, kus pole kunagi joomist olnu. Laud kaetud ja värgid, hakkasime seal kütma - Mina, Raul, Martin, Ruttar koos oma naisega, Raigo koos oma naisega, siis kaks neiut veel, mai tea kus nad elavad - Liisa ja Sandra. Ja peaaegu unustasin Adsoni ja liitus ka mu vend Eedu, kes oli ilmselgelt krundi all. Eedu hakkas tempot tegema ja oli jummalast kroge ja kadus õue ära kuhugi, Adson oli samuti vääga purjus, süüdistas Eedu tempot selles, teised olid lihtsalt lõbusad ja nii see asi seal kulges, mingi enne 1-hte, liikusime siis Ruusmäele peole ära, mina sõitsin asjaolude sunnil pagassis sinna :). Peol polnud erilist rahvast, kuid meie hakkasime seal kohe oma kaadriga tempot tegema, lõin seal hoogsalt tantsu ja jõin viina. Muidugi taidles Pinnu ka seal, ma olin nii kuri ta peale, et oleks vajadusel kaklema läinud, kuid polnud mõtet, mingi aeg siis hakkas asi laiali valguma ja ma avastasin end Ruttari poolt viina viskamas ja ärkasin hommikul kell 10-e ja seadsin nagu õige mees ei kunagi sammud kodu poole oma suksuga ehk rattaga. Kodus lasin veel silma paariks tunniks kinni, siis õhtul helistas mulle Raigo, et ega ma Tartu ära ei taha, olin nõus ja tulin eile juba ära siia, et saaks rahulikult puhata. Ja nüüd ma siis siin olen, puhkerežiimil, sest need 2 nädalat olid kõikke muud kui jubedada ja rängad, ma pole elus ees nii palju pidu pannud. Hetkle on üks kiisu mul õla peal, kuid enam ta ei möirga, vaid nurrub vaikselt :). Nüüd on aeg õppima hakkata ja end käsile võtta ja need kaks nädalat mälust pühkida. Plaanin ka homme võrku minna ära mängima ja end jälle vormi ajada ja teha midagi kasulikku. Peace Niggas!
Sinu soovil kallis Angela ma võtsin selle raske töö ette ja kirjutasin selle kõik siia, kuid kui loed, siis ära väga pahane ole mu peale, mul on teine pool, mis on palju parem, kui see kõik, millest ma kirjutasin. Ole tubli mu kallis! :)
Mäletatavasti oli meil kursa mitteametlik istumine Püssis, ennem seda muidugi õllest krunt alla, ei ma eksin, õllest ja viinast Toomase ja Mihkli juures. Peale seda suund Püssi, kus meie kursa osaline kontingent meid ees juba ootas, istusime maha ja lasime Püssipunasel hea maitsta. Mis mind üllatas oli see, et kõrval lausa istusid Tartu Rocki uued võõrleegionärid, mina kui kossufänn, tõusin püsti ja hakkasin kohe juttu rääkima. Päris kaua aega vestsin juttu Callistusega, keda osad armastasid kutsuda Kallistuseks :). Ta oli siinsest kohast väga vaimustuses ja muudkui lahmis Püssipunast reaalselt. Mingi aeg siis siirdusin koju, kuid pole aimu kellega, millega, mis kell? Järgmine päev igatahes algas pohmas peaga, kuidagi sai koolis ära oldud, aga oh häda, õhtul ootas mälumäng Sprdibaasis, kuhu me pidime minema tiimiga - Ruve, Mina, Siim ja Tarvi. Egas midagi, pohmakas põetud, sammud Baasi, osavõttis üle 20-ne meeskonna, meil just kõige paremini ei läinud, minu panus jäi ka väikseks ja me platseerusime kuhugi 10-15 vahele. Ps. ajasid meid närvi nolgid kõrvalt laualt - Umberto Eco, kes raisk saavutasid teise koha, no wtf onju. Idee järgi oleks olnud nüüd õige aeg koju ära minna, kuid mälumängu ajal joodud Rockid hakkasid järjest rohkem mälu avaldama ja minu mõistus hakkas kaduma, otsustasime minna lähedaval asuvasse Co-Marketisse, kust ma haarasin kaks Punamütsikest ja nüüd seadsime sammud Perekond Truupide residentsi suunas, Toomas juba magas, Mihkel oli üleval veel ja hakkas koos meiega võtma, Toomas aeti ka lõpuks üles ja ta ka tegi vist mõne pitsi, siis hakkasime Ruvega vaidlema Gulagi üle, tegime natuke liiga kõva kisa, Kitso olevat saanud järgmine päev natuke pragada altnaabrite käest, sry, enam seda ei juhtu. Tarvi oli ennem läinud mingite vanade tuttavatega kokkusaama, helistas ja kutsus Krooksu, egas midagi, viinad ka ära lahjendatud, lahkusin Krooksu, seal istusime mingi aja, lasin mingi õlle ka ära veel ja pea muutus juba õige raskeks, siis tehti idee minna kellegi korterisse, kuhugi Pepleri tänavale, muidugi mindi otse läbi ehitusplatsi, kust keegi haaras kaasa ehitustõkke, torbiku ja tellise, mis korterisse vinnati 4-ndale korrusele? Seal oli õlle sitaks, kuid ma vist ei joonud, tähendab pilt oli selleks ajaks väga hägune, mingi kell siis kutsus Tarvi taxo, omal jalal ma igatahes sealt poleks suutnud lahkuda, egas midagi saime kuidagi koju ära ja unne. Neljapäeva hommik taas väga raske, kuid kuidagi saime kooli ja hakkama. Kuid sellega õudused ei lõppenud, õhtul pidi olema Kursa tutvumisõhtu Torni all koos Ergonoomikute kursusega? Kella 6-ks vedasin end kohale, osa seltskonda juba ees, meie kursuse saime enam-vähem kokku, kuid teatud asjaoludel oli Ergonoomikuid vähe, kuid see ei langetanud tuju, möll võis alata ja viinad tühjenema, hakkaisme kohe Toomase käsul tempot tegema. Tegime igasugu lõbusaid tutvusmis mänge, olin päris rahul ja tuju hea. Kuid mingil hetkel hakkas alkohol nõrgematele suurt mõju avaldama ja tekkisid mõningad konfliktid, Pentang oli suutnud end lõviks juua ja hakkas tüli kiskuma Jannoga, kes oli ka härga täis, siis mingil ajal õues hüppas kallale Pentangile, käid mõlemad pikali, kuid nägusid üles ei hakatud lööma ja asi rahunes, siis mingil ajal liiguti kaadriga ära Ct-sse, kus polnud just palju rahvast ja mingil ajal kadusid kõik ära ja avastasin end üksi, lonkisin siis Raekoja platsile, kus enda üllatuseks sain tuttavatega taas kokku, kuid mälu veab alt millal koju jõudsin ja kellega, igatahes järgmine päev algas eelnevatele sarnaselt. Reede päeval siis peale tunde sain Toomase ja Mihkliga ära maale, veel kaasas Tarvi ja Ruve, kuid mitte kainelt, ikka õllet sisse ja ginni. Reede õhtu plaan kodus rahulikult olla sai taaskord tagasilöögi, Tauri pidas natuke oma sünnipäeva ja jälle Võrru minek, Vabadusel sain veel vendade Perekond Truupidega kokku ja Ruve ka pundis. Algul oli mul blokk peal ei suutnud enam juua, kuid aja möödudes see kadus, ja alkohol hakkas jälle meeldima, joodi hommikuni välja, käidi Bossus ja Johnnys, nagu tavaliselt. Laupäeva päeval ärkad üles ja pole üldse mõnus tunne, kui oh seda häda jälle, õhul ju Ruttari naise sünnipäeva pidamine, ma ei saanud ju kuidagi öelda, kuigi organism oli väga nõrk juba. Istusime siis maha ja tõugati esimene pits nina alla, viin tegi imesid, tervise aitas korda saada, joodi siis jälle peaaegu hommikuni, kuid mina väga palju ei võtnud, ei olnud suuremat isu. Pühapäeval olin rahus kodus ja nautisin puhkust, kooli läksin ka alles esmaspäeval ja häälega, kus ma arvatavasti külma sain, sest hetkel köha ja kurk valus ja hääl on ka väga monotoone. Niisiisi uus nädal ehk siis eelmine esmaspäev, jõudsin kohale, oli alanud Rebastenädal ja mingi üritus käis Bettoni ja Torni vahel, kus olid ka juba Ruve, Toomas, Mihkel, Tauri koha sissevõtnud ja käis hoogne osavõtt mängudest, minagi papist poiss polnud ja proovisin ka - ebaõnnestunult, aga õnneks hoidsid teised lippu kõrgel. Viimase pooside mängu võitis Toomas mingi chickiga ja sai auhinnaks viina ja šampuse, õhtul vana laul jälle, kogunemine Truupide residentsi, kiire pits ja siis Pirole, kus sai see võidetud viina nahka pandud ja siis juba vana rada mööda Püssi, kus hakkati vaikselt Mihkli sünnipäeva tähistama, mis kella järgi südaööl algas ja sel ajal lauda toodud viinad hakkasid tuju tõstma, tants ja trall läks lahti, pole aimugi, mis kell koju sai. Teisipäeva hommik oli jälle raske ja algas IT-tunniga, mis on suht jama. Tänaseks mul enam püssirohtu ei jätkunud ja olin rahulik, teised läksid Atti rebastemöllule pidu panema ja kuuldatavasti panid seda pääääris korralikult seal, mina koos Andresega õppisime midagi ühikas ja lasime paar Walterit ära, käisime korraks tiiru püssist läbi ja oligi kõik. Kolmapäeva hommik oli hea, polnud probleeme, kuid õhtul oli mul plaan hakkata sünnipäeva tähistama. Enne kella kuut käsin poes, ostsin viinad valmis - 5 lauda. Seltskond hakkas järjest kokku vajuma. Lõpuks olid siis koos - Mina, Tarvi, Ruve, Danel, Niko, Tauri, Andreas,Kaspar, Perekond Truupid, Pentang ja Andres ja pitsid võisid tühjeneda.Millalgi ilmus veel Siim ka. Ruve hakkas koos minuga kohe tempot tegema, kuid oli esimene, kes oli konditsioonis ja läks mingiks ajaks puhkama. Tempo oli võrdlemisi hullumeelne ja viinad tühjenesid ruttu ja konditsioon hakkas tulema, siis mingi hetk käisime Pentangi ja Andresega poes, võtsin veel 4 viina ja ühe rummi. Tagasitulles avastasin, et Põlva mees Niko ei suutnud tempoga kaasa minna ja magas laua peal ja näidanud mingeid märke, et kõik oleks korras, aga see meie tuju ei langetanud, lasime viina edasi, istusime siis suitsuruumis, kui saabus ühikamutt ja oli väga kuri, keegi oli kaebuse esitanud, ja võttsi kaks poolikut pudelit viina ära, on ikka tõhk ja siis astus meie tuppa 310 - mis oli selleks ajaks koomapalat, Niko magas keset köögipõrandat ja ühikamutt polnud just kõige rõõmsama näoga ja lubas politsei kutsuda, kuid me suutsime ta maha rahustada ja lõpuks viisid Tarvi, Kaspar ja Danel ta igaksjuhuks arstlikku kontrolli ja sinna ta jäi, teistega siirdusime Ct-sse, smuugeldasin viina sisse ja kallasime selle klaasi ja hakkasime tinutama edasi. Tantsuisu mul polnud, chillisin niisama ja mingi aeag läksime Tarviga ja ma ei mäleta kellega taksoga ära koju. Neljapäeva hommikul jälle raske ärkamine ja ikka kooli poole. Ametlikult oli käes mul nüüd sünnipäev. Õhtul veel rebastemöll Illukas, plaan sinna minna ikka. Kuid ennem ikka krundi alla jälle, siht Truupide Residentsi, ennem poest 0,7 Punamütsike ja pitsid võisid jälle täituda, et need siis ühe lonksuga hävitada. Viin joodud, siht linnapeale, Püss oli puupüsti täis ja samuti teised kohad, kuid leidsime sellise vaikse ja soliidse koha nagu Zum-Zum, kus hakkasid lauda ilmuma viinad üksteise järel, kokku vist 4-5. Kitso ja Tarvi olid igatahes kõige rohkem konditsioonis ja Siim oli ka paras poiss. Tegime siis otsad peale viinadele ja seadsime kaadriga sammud Illukasse. Sissepääs falikudega tasuta ja tervitus jook ka. Seega sain 2 tervitusjooki, siis istusin kuhugi maha ja sulandusin lambikate massi, kus läks lahti hoogne käesurumine ja mingi kutt muudkui tõi mulle õllet juurde, vestsind seal veel mingite neidudega juttu päris pikalt, tantsima ei viitsinud minna, millagi siis ilmus veel Pentang ja tegime veel jooki edasi, siis mingi aeg seadsime sammud kodu poole, mitte sammud tegelt vaid, helistasime taksole ja see tõi ukse ette ära. Tahtsin siis magama minna, vaatan Ruve ja Tarvi ilmuva ka Taksoga ja siis rääksin veel juttu nendega ja tegin Ruve poole ühe õlle. Hommikul matesse enam ei jõudnud, kuid Insenerigraafikusse küll, mille poeskäigu vaheajal ma mingi kursavennaga tegin 2 Viruvalge coolerit, olek oli igatahes ulmeline :). Mul polnud aimu ka millega ma koju lähen, istusin siis ühikas veel edasi, Andres ka koju täna ei läinud, istusime lihtsalt ja rääkisime ja siis loll mõte, teeme ühe rummi, mis mõeldud, see tehtud ja 0,7 rummikoksid libisesid kurgust alla, peale seda võtsin veel ühe 0,5 rummi, mis mul viga on? Selle lahjendasin Pentangiga ära, peale seda siis poest 0,7 rumm veel ja plaan bussiga Võrru minna, buss pidi väljuma kell 21.35, kuid minu kell näitas bussijaamas 21.37 ja nii ma siis hüppasin kiirelt Põlva bussi peale, helistasin Martinile, et kas saaks järgi tulla, mõeldud tehtud. Ja nii ma olingi varsti Võrus, kus lahjendasime selle rummi koksidena ära ja chillisime Madi platsi peal tükk aega, siis mingi 4 ajal silm vajus kinni ja äratas Ott mind enda koduõuel. Laupäeval ärkan siis 1-2 ajal üles ja mõtlen, et wtf, mis toimub, et kuidas see asi nii hull on, aga siis ma lohutasin end, et nüüd on vaid viimane ponnistus vaja üle elada, tänane sünnipäeva pidamine sõpradega enda pool. Kuid selleks on vaja kartulisalatit teha, saime siis Martiniga 4 ajal kokku, ostsime vajalikud komponendid ja kerge peaparanduse Pilsneri näol. Õhtul siis 7 ajal hakkasime meisterdama salatit, millega läks üle 2 tunni, kuid sel ajal juba kerged viinapitsid sees. Ja siis sammud minu poole, kus pole kunagi joomist olnu. Laud kaetud ja värgid, hakkasime seal kütma - Mina, Raul, Martin, Ruttar koos oma naisega, Raigo koos oma naisega, siis kaks neiut veel, mai tea kus nad elavad - Liisa ja Sandra. Ja peaaegu unustasin Adsoni ja liitus ka mu vend Eedu, kes oli ilmselgelt krundi all. Eedu hakkas tempot tegema ja oli jummalast kroge ja kadus õue ära kuhugi, Adson oli samuti vääga purjus, süüdistas Eedu tempot selles, teised olid lihtsalt lõbusad ja nii see asi seal kulges, mingi enne 1-hte, liikusime siis Ruusmäele peole ära, mina sõitsin asjaolude sunnil pagassis sinna :). Peol polnud erilist rahvast, kuid meie hakkasime seal kohe oma kaadriga tempot tegema, lõin seal hoogsalt tantsu ja jõin viina. Muidugi taidles Pinnu ka seal, ma olin nii kuri ta peale, et oleks vajadusel kaklema läinud, kuid polnud mõtet, mingi aeg siis hakkas asi laiali valguma ja ma avastasin end Ruttari poolt viina viskamas ja ärkasin hommikul kell 10-e ja seadsin nagu õige mees ei kunagi sammud kodu poole oma suksuga ehk rattaga. Kodus lasin veel silma paariks tunniks kinni, siis õhtul helistas mulle Raigo, et ega ma Tartu ära ei taha, olin nõus ja tulin eile juba ära siia, et saaks rahulikult puhata. Ja nüüd ma siis siin olen, puhkerežiimil, sest need 2 nädalat olid kõikke muud kui jubedada ja rängad, ma pole elus ees nii palju pidu pannud. Hetkle on üks kiisu mul õla peal, kuid enam ta ei möirga, vaid nurrub vaikselt :). Nüüd on aeg õppima hakkata ja end käsile võtta ja need kaks nädalat mälust pühkida. Plaanin ka homme võrku minna ära mängima ja end jälle vormi ajada ja teha midagi kasulikku. Peace Niggas!
Sinu soovil kallis Angela ma võtsin selle raske töö ette ja kirjutasin selle kõik siia, kuid kui loed, siis ära väga pahane ole mu peale, mul on teine pool, mis on palju parem, kui see kõik, millest ma kirjutasin. Ole tubli mu kallis! :)
esmaspäev, 6. september 2010
Esimene ülikooli aasta siis! :)
Hei-Hoo, käes on september, täpsemalt siis juba kuues päev. Istun siin ja joon rahus Sassi ja vaatan aknast välja ja mõtlen, kuradi ilus on see tudengi elu ikka. Eelmine teisipäev siis kolisin sisse. Toakaaslaseks on vana klassivend keska päevilt Tarvi, seega ladna ju. Kõrval toas on mingi chikk, keda muidugi näeb kui kuuvarjutust. Küsisin, et mis värk on, siis ütles, et vaja Tallinna minna, seal mingi baari teema pooleli, olevat seal töödanud kolm aastat seal ja nüüd lepinguga mingi jama, aga eks tulevikus ikka näeb. Aga mis puutub eelmisesse nädalasse, siis alguse kohta päris hea. Teisipäeval seadsime end sisse, alustuseks kohe Pirol paar õlli ja õhtul edasi Püssi, (esmamulje päris hea) seal siis Tarvi ja Siim tegid paar püssipunast, mina pidasin targemaks ennem koju minna ja normaalses kondis jõuda aktusele järgmine päev ja jõudsin ka, kuid see aktus kujunes suht igavaks ja mingit muljet mulle ei jätnud. Peale aktust jälle vana laul, poodi õlle järgi, aga õhtul siis tuli mul plaan, et lähen Spordibaasi kossu vaatama, istun bussi ja pika peale jõudsin õigesse kohta, istusin maha, võtsin õlle ja jälgisin mänge, Usa võitis sujuvalt Iraani, ei pakkunud pinget, aga teine mäng õhtu poole Leedu-Prantsusmaa, vot see oli parem juba, eks õlle oli ka juba tol hetkel kõvasti sees ja emotsioon hakkas välja tungima. Leedu lüpsis odavalt konnasööjad ära ja mina olin rahul, edasi kujunes teekond sama marstruuti mööda, jälle Püssi, seekord lahmasin ka kaks püssipunast ja tegin tantsuplatsil mõned maneerid, kõik oli tip-top, väljaarvatud see trullakas neiu, kes mind tahtis jalaga lüüa minule mitte arusaaavatel põhjustel, aga ma annan sulle andeks, pole hullu. Pärast seda siis mingi kolme ajal tatsasime kodu poole, ennem muidugi Savoodist läbi, kus ma kell kolm öösel küsisin kaht seljakat, aga müüa selle peale suurte silmadega lausus, et nii hilja enam ei saa, selle küsimise ajal Tarvi haaras ühe metalse pitsi laualt, mis siiamaani seisab tema riiulil :). Hommikul siis kell 8.15 esimene loeng mates, ohjah, kell pool kaheksa luugid lahti, ilmselgelt polnud kaineks saanud, aga egas midagi, vinnasime end üles ja jalutasime kooli poole, õppehoone asus ka veel mingi üle kilomeetri kaugusel ja ilm polnud kiita, aga kohale jõudsime ja tervelt kaks tundi õppisime kõrgemat matet. Kannatasime ära ja tulime koju ära ja Tarvi lasi kohe silma kinni, ma veel igaksjuhuks tegin õlle, peaparanduse mõttes või nii, ja lasin silma samuti kinni, üles ärgates pea lõhub jubedalt, eks ma siis kannatasin seal kuni õhtuni, siis uuesti poodi, paar õllet veel igaks juhuks, mis õhtu peale sai ära lastud ja mis tegid oleku mõnusaks, aga õhtul kodused ja varakult magama. Reede hommikul samuti vaid üks mate loeng, kuhu oli kohe lust minna. Peale seda siis chillisin ühikas mingi neljani, siis sain Mihkliga ära maale, õigesse koju. Viisin vanematele veel šokolaadi ja värki. Tubli poiss :)! Seega sai esimene nädal läbi, mis nädal, poolik oli teine, isegi see on liialdus. Seekord siis üle mitme kuu, otsustasin, et nv-se veedan kodus, ja nii ma ka tegin, kas pole uskumatu? Ja siis eile bussiga Võrru ja sealt sain Tarvi kaudu Siimu vennaga Tartu ära. Täna hommikul siis käisin mingis riskianalüüsi loengus ja sellega jälle oli päev läbi, lebos, homme vist on pikem päev, tunniplaani järgi vähemalt. Aga hetkel siis, kerge õlle ja näis mis õhtul saab, mingid neiud kutsusid torni pidu panema, ütlesid, et terve 9-sas korrus pidi möllama :). Vaatab seda asja veel.
Armas neiu, kindlasti lugedes sa mõtlesid, et kas ma tõesti olen sinu ära unustanud? Siis sa eksid, oled endiselt meeles mul ja oled kallis mulle ja üks koht sinule minu südames on broneerid (K). Kui sa seda loed, siis võlgned mulle ühe jalutuskäigu mererannas :), diil, lugeseid :)!
Aga hetkel, ilusat nädala algust ja kõikke kõige paremat sulle, musi! :)
Armas neiu, kindlasti lugedes sa mõtlesid, et kas ma tõesti olen sinu ära unustanud? Siis sa eksid, oled endiselt meeles mul ja oled kallis mulle ja üks koht sinule minu südames on broneerid (K). Kui sa seda loed, siis võlgned mulle ühe jalutuskäigu mererannas :), diil, lugeseid :)!
Aga hetkel, ilusat nädala algust ja kõikke kõige paremat sulle, musi! :)
esmaspäev, 30. august 2010
Aseris!
Tervitusi! Eelmine esmaspäev siis täitsin oma lubaduse ja trippisin häälega Aserisse. Päev algas juba varakult, kell 7 äratus ja siis isaga linna, viskas mind vanaema juurde ära, seal ma siis rääkisin nii tunnikese jagu juttu ja edasi siirdusin Tarviga juba Tartu. Tartus ajasime ühika asjad korda ja siis viskas ta mind Vahi bussipeatusesse, A-randa trippisin samast kohast samuti. Seal siis näpp püsti ja julgelt edasi. Alguses eriti ei vedanud, mingi vanamehega sain paar kilti edasi, siis astusin tublilt, kuni mingi sugune väikebussi juht mind peale korjas. Mõtlesin Mustvee kaudu minna, aga ta ütles, et targem on Rakvere kaudu minna, ta ise läks ka Rakverre. Käisime temaga veel Mustvee juurest läbi, ostsis paar sada kilo kurki, et talveks soolata, egas midagi, muhe vana oli, rääkis kuldsest noorust ajast. Mingi aeg siis jõudsin Rakverre, see oli nii üks läbi midagi, siis vaatan, sõjaväe telk püsti - doonoritelk. Mõtlesin, et viimasest korrast on ikka tubli 4 kuud möödas, et vaja anda, astusin siis sisse ja andsin kohustusliku 450 grammi ära. Peale seda siis pidasin aru, et kuda Aserisse saab, mingi 35-40 km oli jäänud. Bussijaamast sain targemaks, järgmine buss läheb nelja ajal alles, selle peale ma ei lootnud. Hakkasin siis jala astuma, esimese kahe autoga sain vb. vaevalt 10 km edasi. Aga siis sain mingi Narva venelasega Rannusse ära, sealt Aserisse kaks km. vaid ja Sass seal juba ootaski mind. Kell 4 läbi olin ilusasti kohalja seadsin end Sassi korterisse sisse.
Peale seda käisin mere ääres ja läbisin Aseri risti ja põiki - vanad tehased, jube palju vanasid hooneid, vanu inimesi, suhtelisel räämas koht. Kuid samas pole midagi hullu, küla nagu küla ikka.
Neljapäevani olin Aseris, siis hakkasin koju tagasi trippima, teatud põhjustel ja kellegi soovil. Kellele ei meeldinud minu aktiivne suhtlemine kalli ja armsa neiu Geljaga. Mind ajas see lihtsalt naerma, mõned usklikud on imelikud. Aga siinkohal tahaks sind tervitada ja ühe suure kalli teha.
Tea, et oled mulle kalliks saanud ja saan olla sinuga mina ise, olla vaba, naerda, öelda mida mõtlen. Ja tea, et need kolm päeva Aseris olid tänu sinule head, you made my day :). You made me smile :). Ma võiks seda rida siin jätkata lõputult. Pole kõige osavam kirjamees, seega teen lühidalt: Minu südames on koht sinule olemas :)!
esmaspäev, 9. august 2010
Noorus tungib välja!
Võtsin nüüd hoogu ja hakkan kirjutama sündmustest, mis on vahepeal juhtunud ja parimaks ajaks ongi preagune hetke, esmaspäeva õhtu, sest ma jõudsin laagrist pmst. alles päeval koju, planeeritust natuke hiljem, teatud põhjustel, aga sellest kõigest juba hiljem :)!
Esialgu siis rääkiks Rootsi ajast. Alguses sain aru, et pidin lattu minema, aga tegelikult tuli välja, et hoopis kolisime tehase davaari uude kohta, sest vana hoone müüs omanik uutele edasi. Esimesed kolm nädalat siis ööbisin tehases, seal oli magamistoaks üks ruum tehtud, köök oli ka ilusti kõrval ja kõik tip-top. Peale esimest nädalat, aga juhtus õnnetus Moosiga, murdis käe ära küünarnukist ülevalt poolt, oli 3 päeva peaaegu haiglas, tehti opp ja siis paar päeva hiljem sõitis koju ära lennukiga, ainuke asi, mis sellega on, on see, et ma tunnen ennast jubedasti süüdi selles õnnetuses, sest minu liigne kiirustamine oli üks peamisi põhjusi selles ja veel tuli talle haigla arve koju, umbes 80 tuhat, mis pole just kõige väiksem summa, kuna tal polnud seda Euroopa kindlustust ja Eesti ülemus jättis ka veel haigekassa maksmata, räme pange panek tema poolt, Moos ütles, et tema ei maksa seda, õige ka, kust peaks ta lambist sellise ulmelise summa võtma, kui muud üle ei jää, siis kohtusse minema, see on siis, kui muudmoodi seda lahendada ei saa. Peale 3 nädalat siis, sain endale uue elukoha ja hakkasin töötame selles uues kohas, kuhu tehas kolitit, töökoht oli kodust umbes 25 km, aga teed olid seal head ja see oli suht minimaalne vahemaa, aga mis põhiline, elukohaks oli bossi suvila, mida sa hing veel ihkad, alguses siis elasime seal kolmekesi - Mina, Hillar ja Denis, aga peale esimest nädalat Hillar lahkus, kuna teda ootas uus töö Soomes, seega jäime kahekesi, läbisaamine alguses polnud suurem asi, aga ajapikku muutus normaalsemaks. Eri rahvus ja 10-ne aastane vanusevahe teevad oma töö, aga kannatasin selle aja ära enda unistuse nimel. Jaanipäeval käisin 5 päeva kodus puhkamas, mis muidugi oli kõikke muud, kui puhkus, üks paras pralle oli see, õlut ja ginni voolas jõgedena, jällegi sai Metsavennas käidud sõpradega. Peale seda siis uuesti laeva peale ja sõit tagasi Rootsi, kuhu ma jäin järgmiseks kolmeks nädalaks, seekord oli koguaeg selline igatsus peal, et tahaks kodus olla ja nautida erakordselt kuuma suve :)! Aga siis 20-ndal juulil jõudsingi koju, täpselt Rauli sünnipäevaks, selle puhul sai korralikult võetud ja peale seda pakkusin ma plaani välja, et läheme Viljandi folgile, mõeldud tehtud. Neljapäeval alustasime sõitu -Mina, Raul, Martin ja Mihkel. Telgid võtsime kaa kaasa, sest plaanisime jäädal ikka 2-3 päevaks. Uskumatult sõbralik rahvas oli seal ja õhkkond oli meeldiv, igatahes järgmine aasta kaa, kui aega on ja ressurssi. Neljapäevast kuni Laupäeva õhtuni sai pidu pandud, aga ei kahetse midagi. Sain seal tuttavaks ühe neiuga, kes mulle miskipärast hinge jäi, ja ma arvan, et ma tean ka miks see nii oli, sest ta nimi oli Siret, saate isegi aru, mida ma silmas pean. Laupäeva õhtul siis sõit koju ja siin sai edasi veel tinutatud ja mis oli halenaljakas meie jaoks, kui mitte asjaosalise enda jaoks oli see, et Setu suutis kontori mäe peal magama autosse jääda ja läbi une sidurit vajutada ja siis poole mäe pealt tagurpidi alla järve poole sõita ja lõppude lõpuks lõpetada tammes, ehk siis auto tagaots oli kõvasti deformeerunud, ränk pauk oli, ütleme nii. Peale seda siis rahulik periood, kuni 30-nda juulini, siis pakkisin asjad ja asusin trippima A-ranna poole, aga ennem sain kokku oma hea semu Ku FF i-ga, kellega me koos sinna trippima hakkasime. Võrus tegin veel Martiniga viimase õlle ja hakkasin jala astuma Tartu poole, näpp ikka püsti, ei pidanudki väga kaua ootama, sain autoga Tartu ära, sealt astusin Lõunaka juurde ja seal sain kokku Ku FF i-ga, keda ma viimati sügisel nägin, panime siis plaani paika ja hakkasime minema, esialgu tema isa juurde Otepää lähedale Paluperale, seal veetsime ühe mõnusa õhtu ja järgmise päeva kella 4-ni, kuna vihm takistas edasist liikumist. Järgmine sihtkoht kuhu plaanis oli jõuda oli Mustvee, et seal Peipsi ääres telkida, ehk siis, Otepäält Tartu, mis möödus kiirelt, aga Tartust edasine teekond kulges aeglaselt, sest keegi ei tahtnud meid peale võtta, lõpuks siiski jõudsime kohale, kell näitas julgelt üle poole 10-ne, ja viis minutit enne 10-et jõudsin tanklasse, et juua ja süüa osta, täpne nagu šveitsi kell olin :). Siis telk püsti Peipsi äärde, kuigi alguses punased sipelgad ründasid, jäin õhtuga rahule ja ootasin järgmist päeva. Hommikul enne 12-st siis asjad kokku ja jälle astuma, nüüd siis sihtkoht A-rand juba, ilm oli jube palav ja peale jällegi ei tahtud võtta, suure surmaga saime Jõhvi siiski lõpuks ja sealt juba poe tripp ja siis A-randa, täpselt enne kuut mõned minutid olime kohal, isegi süüa saime ja öömaja ka kirikus seal :). Varsti tulid osad veel, kes pidid tulema. Kolm ööd siis Kirikus magasin, teisipäeval oleks haigelt vahele jäänud, käisin Eino pool, tegime liitri viina kahepeale, temal polnud midagi häda, mina aga taarusin seal ja haisesin nagu hunt, aga kuiagi ääri-veeri sain magama ära ja hommikul muigasin ainult selle peale, siis aitasin järgmine päev telke püsti panna ja kolisin poistetuppa ära kirikust. Veetsin mõnusad päevad seal, sai saunas käidud, õllet joodud ja värki, nagu iga aasta ikka :). Oi kuidas ma nüüd juba igatsen seda aega taga. Laupäeval lõppes ametlikult laager, aitasime kõik kokku pakkida ja värki, brasiilased läksid Võrru, oleks ka vist kaasa saanud, set üks vaba koht isegi oli, aga ma lõin käega, mõtlesin, et olen ühe öö veel ja pühapäeval bussiga rahulikult lähen, õhtul istusin neiuga rannas, Aserist pärit Angelinaga, istusime rannas ja vaatasime merd ja rääkisime, suurema osa siiski vaiksime, sest ma olen ju neiudega häbelik nagu alati, aga see tunne seal mulle meeldis, sest ma pole nõnda kellegagi istunud väga kaua-kaua aega ja see tunne tegi seest soojaks, veel jalutasime käest kinni mere ääres laagrisse, armas, ütleks selle kohta. Pühapäeva hommikul siis 10-ne ajal sõitsin Kohtla-Järvele, Eino tuli minuga kaasa, ütles, et on mulle võlgu ja teeb need viinad tasa, mis ma temaga ära jõin, läksime siis tema tuttavad Antsi juurde, kes oli ka laagris kolm aastat tagasi, mäletan, Eino võttis 2 viina, jõime need pmst. kolme peale ära, siis võeti veel kaks ja joodi peaegu need ka ära, mehed olid ikka parajalt purjus, seekord kandisn ise rohkem ja võtsin kotid selga ja hakkasin sealt bussiga Jõhvi Trippima, jõudsin ilusti kohale, ainuke mööndus, et vales peatuses astusin maha ja pidin jalaga kaks km. umbes astuma, aga jõudsin just õigel ajal ja sõit Tartu võis alata, siis sealt edasi juba Võrru, kus mind Martin ja Raul ootasid, kell 8 olin kohal, siis veel poetripp, kust sai hunnik õlut võetud ja liha. Sõit Ruusmäele võis alata, teepeal pidurdas meid meeletu vihm ja teele langenud puud. Kuid vihmasadu oli ajutin ja lõimegi õhtul hilja saun taha grilli püsti, niisis olime seal mingi kaheni umbes, siis istusime Rauli pool edasi, poisid vajusid magama ära mingi aja peale, siis ma mingi üksi jõin õllet ja kuulasin hommikul peaaegu kella kuueni muusikat ja siis lasin ise ka seal silma kinni, 12 ajal ärkasin, ema helistas, et kus oled, ma siis ütlesin, et tulen kohe, egas midagi asjad selga ja minekut, ja enne ühte olin juba kodus, see siis oli minu seiklus seekord, aga see pole kõik, sest panin uue plaani paika, et 23-ndal tripin Sassile külla Aserisse, pole kunagi seal veel käinud, aga loodan ka seekord häälega ilusti kohale jõuda, võiks seal reedeni redutada ja siis maale tagasi tulla, sounds good :). Muidugi näen seal siis ka Angelinat, mis toob muige näole ja tekitab hea enesetunde, ära pahanda, aga mul on sinu vastu sümpaatia kallis neiu, kui sa seda juhuslikult lugema peaksid, siis ma loodan, et sa punastad :)!
Sellega ma lõpetaksi praegu, ilusat suve jätku kõigile ja olge tublid ja nautige noorust, sest see ei tule kunagi tagasi, Ööd :)!
Tellimine:
Postitused (Atom)
