Aseris!

Tervitusi! Eelmine esmaspäev siis täitsin oma lubaduse ja trippisin häälega Aserisse. Päev algas juba varakult, kell 7 äratus ja siis isaga linna, viskas mind vanaema juurde ära, seal ma siis rääkisin nii tunnikese jagu juttu ja edasi siirdusin Tarviga juba Tartu. Tartus ajasime ühika asjad korda ja siis viskas ta mind Vahi bussipeatusesse, A-randa trippisin samast kohast samuti. Seal siis näpp püsti ja julgelt edasi. Alguses eriti ei vedanud, mingi vanamehega sain paar kilti edasi, siis astusin tublilt, kuni mingi sugune väikebussi juht mind peale korjas. Mõtlesin Mustvee kaudu minna, aga ta ütles, et targem on Rakvere kaudu minna, ta ise läks ka Rakverre. Käisime temaga veel Mustvee juurest läbi, ostsis paar sada kilo kurki, et talveks soolata, egas midagi, muhe vana oli, rääkis kuldsest noorust ajast. Mingi aeg siis jõudsin Rakverre, see oli nii üks läbi midagi, siis vaatan, sõjaväe telk püsti - doonoritelk. Mõtlesin, et viimasest korrast on ikka tubli 4 kuud möödas, et vaja anda, astusin siis sisse ja andsin kohustusliku 450 grammi ära. Peale seda siis pidasin aru, et kuda Aserisse saab, mingi 35-40 km oli jäänud. Bussijaamast sain targemaks, järgmine buss läheb nelja ajal alles, selle peale ma ei lootnud. Hakkasin siis jala astuma, esimese kahe autoga sain vb. vaevalt 10 km edasi. Aga siis sain mingi Narva venelasega Rannusse ära, sealt Aserisse kaks km. vaid ja Sass seal juba ootaski mind. Kell 4 läbi olin ilusasti kohalja seadsin end Sassi korterisse sisse.

Peale seda käisin mere ääres ja läbisin Aseri risti ja põiki - vanad tehased, jube palju vanasid hooneid, vanu inimesi, suhtelisel räämas koht. Kuid samas pole midagi hullu, küla nagu küla ikka.

Neljapäevani olin Aseris, siis hakkasin koju tagasi trippima, teatud põhjustel ja kellegi soovil. Kellele ei meeldinud minu aktiivne suhtlemine kalli ja armsa neiu Geljaga. Mind ajas see lihtsalt naerma, mõned usklikud on imelikud. Aga siinkohal tahaks sind tervitada ja ühe suure kalli teha.

Tea, et oled mulle kalliks saanud ja saan olla sinuga mina ise, olla vaba, naerda, öelda mida mõtlen. Ja tea, et need kolm päeva Aseris olid tänu sinule head, you made my day :). You made me smile :). Ma võiks seda rida siin jätkata lõputult. Pole kõige osavam kirjamees, seega teen lühidalt: Minu südames on koht sinule olemas :)!

Noorus tungib välja!

Võtsin nüüd hoogu ja hakkan kirjutama sündmustest, mis on vahepeal juhtunud ja parimaks ajaks ongi preagune hetke, esmaspäeva õhtu, sest ma jõudsin laagrist pmst. alles päeval koju, planeeritust natuke hiljem, teatud põhjustel, aga sellest kõigest juba hiljem :)!
Esialgu siis rääkiks Rootsi ajast. Alguses sain aru, et pidin lattu minema, aga tegelikult tuli välja, et hoopis kolisime tehase davaari uude kohta, sest vana hoone müüs omanik uutele edasi. Esimesed kolm nädalat siis ööbisin tehases, seal oli magamistoaks üks ruum tehtud, köök oli ka ilusti kõrval ja kõik tip-top. Peale esimest nädalat, aga juhtus õnnetus Moosiga, murdis käe ära küünarnukist ülevalt poolt, oli 3 päeva peaaegu haiglas, tehti opp ja siis paar päeva hiljem sõitis koju ära lennukiga, ainuke asi, mis sellega on, on see, et ma tunnen ennast jubedasti süüdi selles õnnetuses, sest minu liigne kiirustamine oli üks peamisi põhjusi selles ja veel tuli talle haigla arve koju, umbes 80 tuhat, mis pole just kõige väiksem summa, kuna tal polnud seda Euroopa kindlustust ja Eesti ülemus jättis ka veel haigekassa maksmata, räme pange panek tema poolt, Moos ütles, et tema ei maksa seda, õige ka, kust peaks ta lambist sellise ulmelise summa võtma, kui muud üle ei jää, siis kohtusse minema, see on siis, kui muudmoodi seda lahendada ei saa. Peale 3 nädalat siis, sain endale uue elukoha ja hakkasin töötame selles uues kohas, kuhu tehas kolitit, töökoht oli kodust umbes 25 km, aga teed olid seal head ja see oli suht minimaalne vahemaa, aga mis põhiline, elukohaks oli bossi suvila, mida sa hing veel ihkad, alguses siis elasime seal kolmekesi - Mina, Hillar ja Denis, aga peale esimest nädalat Hillar lahkus, kuna teda ootas uus töö Soomes, seega jäime kahekesi, läbisaamine alguses polnud suurem asi, aga ajapikku muutus normaalsemaks. Eri rahvus ja 10-ne aastane vanusevahe teevad oma töö, aga kannatasin selle aja ära enda unistuse nimel. Jaanipäeval käisin 5 päeva kodus puhkamas, mis muidugi oli kõikke muud, kui puhkus, üks paras pralle oli see, õlut ja ginni voolas jõgedena, jällegi sai Metsavennas käidud sõpradega. Peale seda siis uuesti laeva peale ja sõit tagasi Rootsi, kuhu ma jäin järgmiseks kolmeks nädalaks, seekord oli koguaeg selline igatsus peal, et tahaks kodus olla ja nautida erakordselt kuuma suve :)! Aga siis 20-ndal juulil jõudsingi koju, täpselt Rauli sünnipäevaks, selle puhul sai korralikult võetud ja peale seda pakkusin ma plaani välja, et läheme Viljandi folgile, mõeldud tehtud. Neljapäeval alustasime sõitu -Mina, Raul, Martin ja Mihkel. Telgid võtsime kaa kaasa, sest plaanisime jäädal ikka 2-3 päevaks. Uskumatult sõbralik rahvas oli seal ja õhkkond oli meeldiv, igatahes järgmine aasta kaa, kui aega on ja ressurssi. Neljapäevast kuni Laupäeva õhtuni sai pidu pandud, aga ei kahetse midagi. Sain seal tuttavaks ühe neiuga, kes mulle miskipärast hinge jäi, ja ma arvan, et ma tean ka miks see nii oli, sest ta nimi oli Siret, saate isegi aru, mida ma silmas pean. Laupäeva õhtul siis sõit koju ja siin sai edasi veel tinutatud ja mis oli halenaljakas meie jaoks, kui mitte asjaosalise enda jaoks oli see, et Setu suutis kontori mäe peal magama autosse jääda ja läbi une sidurit vajutada ja siis poole mäe pealt tagurpidi alla järve poole sõita ja lõppude lõpuks lõpetada tammes, ehk siis auto tagaots oli kõvasti deformeerunud, ränk pauk oli, ütleme nii. Peale seda siis rahulik periood, kuni 30-nda juulini, siis pakkisin asjad ja asusin trippima A-ranna poole, aga ennem sain kokku oma hea semu Ku FF i-ga, kellega me koos sinna trippima hakkasime. Võrus tegin veel Martiniga viimase õlle ja hakkasin jala astuma Tartu poole, näpp ikka püsti, ei pidanudki väga kaua ootama, sain autoga Tartu ära, sealt astusin Lõunaka juurde ja seal sain kokku Ku FF i-ga, keda ma viimati sügisel nägin, panime siis plaani paika ja hakkasime minema, esialgu tema isa juurde Otepää lähedale Paluperale, seal veetsime ühe mõnusa õhtu ja järgmise päeva kella 4-ni, kuna vihm takistas edasist liikumist. Järgmine sihtkoht kuhu plaanis oli jõuda oli Mustvee, et seal Peipsi ääres telkida, ehk siis, Otepäält Tartu, mis möödus kiirelt, aga Tartust edasine teekond kulges aeglaselt, sest keegi ei tahtnud meid peale võtta, lõpuks siiski jõudsime kohale, kell näitas julgelt üle poole 10-ne, ja viis minutit enne 10-et jõudsin tanklasse, et juua ja süüa osta, täpne nagu šveitsi kell olin :). Siis telk püsti Peipsi äärde, kuigi alguses punased sipelgad ründasid, jäin õhtuga rahule ja ootasin järgmist päeva. Hommikul enne 12-st siis asjad kokku ja jälle astuma, nüüd siis sihtkoht A-rand juba, ilm oli jube palav ja peale jällegi ei tahtud võtta, suure surmaga saime Jõhvi siiski lõpuks ja sealt juba poe tripp ja siis A-randa, täpselt enne kuut mõned minutid olime kohal, isegi süüa saime ja öömaja ka kirikus seal :). Varsti tulid osad veel, kes pidid tulema. Kolm ööd siis Kirikus magasin, teisipäeval oleks haigelt vahele jäänud, käisin Eino pool, tegime liitri viina kahepeale, temal polnud midagi häda, mina aga taarusin seal ja haisesin nagu hunt, aga kuiagi ääri-veeri sain magama ära ja hommikul muigasin ainult selle peale, siis aitasin järgmine päev telke püsti panna ja kolisin poistetuppa ära kirikust. Veetsin mõnusad päevad seal, sai saunas käidud, õllet joodud ja värki, nagu iga aasta ikka :). Oi kuidas ma nüüd juba igatsen seda aega taga. Laupäeval lõppes ametlikult laager, aitasime kõik kokku pakkida ja värki, brasiilased läksid Võrru, oleks ka vist kaasa saanud, set üks vaba koht isegi oli, aga ma lõin käega, mõtlesin, et olen ühe öö veel ja pühapäeval bussiga rahulikult lähen, õhtul istusin neiuga rannas, Aserist pärit Angelinaga, istusime rannas ja vaatasime merd ja rääkisime, suurema osa siiski vaiksime, sest ma olen ju neiudega häbelik nagu alati, aga see tunne seal mulle meeldis, sest ma pole nõnda kellegagi istunud väga kaua-kaua aega ja see tunne tegi seest soojaks, veel jalutasime käest kinni mere ääres laagrisse, armas, ütleks selle kohta. Pühapäeva hommikul siis 10-ne ajal sõitsin Kohtla-Järvele, Eino tuli minuga kaasa, ütles, et on mulle võlgu ja teeb need viinad tasa, mis ma temaga ära jõin, läksime siis tema tuttavad Antsi juurde, kes oli ka laagris kolm aastat tagasi, mäletan, Eino võttis 2 viina, jõime need pmst. kolme peale ära, siis võeti veel kaks ja joodi peaegu need ka ära, mehed olid ikka parajalt purjus, seekord kandisn ise rohkem ja võtsin kotid selga ja hakkasin sealt bussiga Jõhvi Trippima, jõudsin ilusti kohale, ainuke mööndus, et vales peatuses astusin maha ja pidin jalaga kaks km. umbes astuma, aga jõudsin just õigel ajal ja sõit Tartu võis alata, siis sealt edasi juba Võrru, kus mind Martin ja Raul ootasid, kell 8 olin kohal, siis veel poetripp, kust sai hunnik õlut võetud ja liha. Sõit Ruusmäele võis alata, teepeal pidurdas meid meeletu vihm ja teele langenud puud. Kuid vihmasadu oli ajutin ja lõimegi õhtul hilja saun taha grilli püsti, niisis olime seal mingi kaheni umbes, siis istusime Rauli pool edasi, poisid vajusid magama ära mingi aja peale, siis ma mingi üksi jõin õllet ja kuulasin hommikul peaaegu kella kuueni muusikat ja siis lasin ise ka seal silma kinni, 12 ajal ärkasin, ema helistas, et kus oled, ma siis ütlesin, et tulen kohe, egas midagi asjad selga ja minekut, ja enne ühte olin juba kodus, see siis oli minu seiklus seekord, aga see pole kõik, sest panin uue plaani paika, et 23-ndal tripin Sassile külla Aserisse, pole kunagi seal veel käinud, aga loodan ka seekord häälega ilusti kohale jõuda, võiks seal reedeni redutada ja siis maale tagasi tulla, sounds good :). Muidugi näen seal siis ka Angelinat, mis toob muige näole ja tekitab hea enesetunde, ära pahanda, aga mul on sinu vastu sümpaatia kallis neiu, kui sa seda juhuslikult lugema peaksid, siis ma loodan, et sa punastad :)!
Sellega ma lõpetaksi praegu, ilusat suve jätku kõigile ja olge tublid ja nautige noorust, sest see ei tule kunagi tagasi, Ööd :)!