Falco - Vienna Calling

Tervitusi üle pika-pika aja, taaskord pole mahti ega viitsimist olnud, et siia tekitada mõningaid ridasid, kuid eile ma sain selleks siiski pisut motivatsiooni ja nüüd ostsustasin, et mõned read siin ei teeks kellelegi paha, kuid millest kirjutada?
Viimasest kirjutamisest on mööda poolteist kuud, seega mälu mul märtsi kuu jaoks praktiliselt pole ja aprilli kohta ka meenuvad vähesed seigad, kuid proovin algust teha millestki.
Vastlapäeval käisime Kassitoomel kelgutamas osade kursavendadega, päris lõbus ettevõtmine oli, arvestades seda, et mul oli sellest pikast tsüklist veel paha olla. Ja ma saatusliku veea siiski tegin ja kiustausele järele andsin ja Saku Heledat jooma hakkasin ja Püssis taaskord oma seltskonnaga lõpetasin. Kraad sees oli hea olla, kuid järgmine päev - kolmapäeva, kujunes minu õudusunenäoks, peale praksi ja mälumängu Wildes, hakkas mul nii paha, kui paha, et külastasin üht kohta, kus end üle lasta vaadata, ja enda imestuseks oli mul kõik korras, kuigi ma pabistasin seal korralikult ja kruttisin sellega vererõhku endal päris kõrgeks, kuid pärast seda siiski ühikasse ja sleepi ära rahulikult. Järgmine päev oli juba hea olla, peaaegu. Ilusti käisin koolis ära ja siis ühikasse. Andresel oli skeem välja mõeldud, et pidime Plaado poole minema õhtul, et seal istuda ja juttu ajada, mõeldud tehtud. Andres hakkas Rummi kokse sisse kaanima, mina hoidsin profiili - üks Sass vaid. Pärast siirduti taksodega lokaali - Kuusteist Kannu. Kus neiud karaooket hoogsalt hakkasid laulma, ja minus tärkas isu rummikokteile juua, mida ma ka tegin, kuid mõõdukalt. Järgmine hetk maandusime Zavoodi, kus ma tantsu lõin korralikult ja enda imestuseks pool-kainepeaga neiude tähelepanu endale koondasin. Õhtu lõppes varahommikul Plaado juures, kus ma ühe neiu kõrval magasin mingis kahtalses poosis ja und ei saanud ja enne 8-sat paremaks pidasin lahkuda, ühikasse jõudes keerasin korralikult sleepi. Lõunaajal helistasin Mihklile ja maale sõit võis alata, õhtuks oli ilusti kodus. Õhtul oli minu pidupäev - Kartulipuder ja Rocki mäng. Kuid Rock kaotas kahjuks, mis teha. Sellega see nädal lõppes. Järgmine mälestus tuleb ette järgmisest neljapäevast - Rocki mäng Tartus, kuhu ma maandusin, kaasas kaks õlut, et tuju parandada ja rohkem kaasaelada. Terve hall oli rahvast täis ja emotsioon laes, punkt-punkti mäng. Atmosfäär oli meeliülenvalt võimas hallis. Ja siis, lõpus lätlase hull kolmene ja neegri(vabandan kõnepruugi pärast, aga hetke emotsioon oli selline) viimastele sekunditel tabav kahene vormistasid kahe punktise võidu. Hinges oli tohutu pettumus ja nördimus, jalutasin kodu poole ja ma olin nii pissed off, et anna olla.
Edasi, hakkas kättejõudma 1-ne aprill, plaan oli Tartu jääda, ja nii sai tehtud ka. Korralik neljapäev, reede hommikul ilusit kehakultuuris, kus ma oma jala välja väänasin korralikult, mis siiamaani tunda annab, ja peale seda ühikas tegime Andresega süüa, kes ta otsustas Tartu jääda. Ja siis valmistusime õhtuks, eelneval päeval oli Andrese boksinaaber, kellel 1-ne aprill sünnipäev oli, osta meile selle puhul pudel laudurit, meile sobis. Ise võtsime veel teise ka juurde. Õhtul hakkasime šarmaantsetest pitsidest seda viina jooma - esimene toost oli minu kalli ex-i auks, sest ka temal oli sünnipäev 1-sel aprillil :). Vahepeal suutsime Skypes arendada põnevat vestlust Andrese sõbra Triinuga, keda mina ka juba põgusalt teadsin ja kes tol hetkel Aussis oli. Tema tõstis seal pool õllet, meie viina. Kuid lõpuks läks asi nii hulluks, et Andres vajus ühikasse ära, ja mina otsustasin oma tuppa minna, et Msnn-is kirgi kütta, kuid see mul väga ei õnnestunud, kuna viskasin korraks voodisse pikali ja ärgates ja kella silmates näitas see mulle vastu 07.12 - magasin edasi. Järgmine päev algas sellega, et ma ilmusin paari õllega Andrese ukse taha ja parandasime pead ja veeretasime päeva õhtusse. vastasime ka kursavenna Kaspari, kes oli ka ühikas, ja lasime end Sõbra-Keskusesse visata, et sealt odavalt Vergi* rummi võtta, mõeldud tehtud. Timmisime siis selle sisse ja sihtkohaks Zavood, millest mul mälestusi hetkel pole, seega polnud midagi erilist ja nv-s lõppes sellega. Mis siis veel, ahjaa, meenus üks nv-s enne seda veel, kui ühikasse jäime mina, toakaaslane Tarvi ja Andres - hukatuslik kooslus. Säästukast reede õhtuks 2 0,7l rummi ja ühikasse lammutama. Rummid sees, siht Genialistedesse, kus pidi mahe pidu olema, 3 Euri sissepääs, aga ma ei kahetsenud, mahe oli seal. Iiris Vesiku esinemine ei jätnud aint mingit muljet, lambi bändid olid paremad. Timmisime seal õllet ja lõime tantsu ja viskasime viisi esinejatele, pärast maandusime ikka Zavoodi ja sealt edasi koju. Järgmine päev ei jõudnud alatagi, kui mina ja Tarvi end koomast avastasime õllet ostmast ja Andres ei jõudnud tekialtki välja tulla, kui Tarvi talle õlle pihku surus juba, edasi tegime juba süüa ja värki. Tarvi läks motikameeste koosolekule - sel hetkel oli Motoexcotiga Tartus ja tema on ka seal kusagil asjapulk. Meie Andresega aga pühitsesime sisse Pirogovi õlledega. Õhtu kätte jõudes liitus Tarvi jälle meiega, poest 1l brändit ligi + meiega ühinesid veel Kristel ja Tiina. Ühikas parajalt svipsi ära ja siis juba välja, Kristelil oli isu Herne poodi minna, et viina tuua veel, kuid see plaan sai talle saatuslikuks, ta oli esimene, kes koju läks ja Tiina koos temaga, aga meie ei vandunud alla, trippisime Zavoodi, kus avastasime end brasiilannade lauast, mis oli päris vahva omamoodi. Mida aeg edasi, seda rohkem Andres ja Tarvi purjus olid. Kodutee kujunes katalipuks, kuna krooks nõudis oma - 2 õllet. Ja siis edasi koju zik-zakiliselt, mulle tegi see nalja. Ühikasse jõudes tegime süüa veel, mille ajal Andres oli lauataha magama jäänud, sellest on ka pildid, aga need avalikkusse ette ei jõua. Järgmine päev siis hommikul kõigil pohmellid, ja mitte väiksed, kaasaarvatud mina surin täiega, õhtul käisime Kormorane vaatamas Ekraanis ja sellega lõppes raju nv-s.
Nii, järgmine seik siis 9-ndast aprillist, kui ma olin maal, koos vanade sõpradega jälle. Ja asukohaks Martini korter, kus poisid mängisid kaarte isuga ja libistasid õllet, võtsin ka 3-4 Specialit, kuid siis, oh õnnetust, Köks tuli Aramisega, ja see pudel seal juba ei oodanud, vaid tema mahl voolas meie kurkudesse ja pani mõistuse tööle, mis päädis sellega, et vana venekeele õpetaja aitas meid keset ööd välja ja klappisime Köksi ja Martiniga 1l valget ja läksime Helduri poole kaarte mängima. Koju jõudes näitas kell juba poolt 8-sat, pos. ma arvan. Pühapäeval siis olin kaine, kuna esmaspäeval oli mul katsetele minek, Matsi kaudu sain kehakultuuri katsetele kuhugi TÜ- laborisse, kuid seal käidud, öeldi, et sul tulemused liiga madalad, tore, minust ei saa pikamaajooksjat, pole viga. Reedeks siis oli plaan, et lähme Võrru- Varstu kursavendae Truupide poole Andresega, et Karsummi jaoks lennumasinat ehitada, mõeldud tehtud. Peale kahte hakkas sõit Võru poole, lastiks kolmveerand kasti õlut, mis ahnelt vähenes. Maal siis esimene peatus Kitso juures, kus me timmisime uued õlled ligi ja Kitso sauna küttis ja kaadrit juurde voolas. 4-5 tundi siis saunatamist ja joomist, suund Võrru Kitso maalt, Võrus paraku oli igav ja me tegevust ei leidnud, haarasime Johnnyst koduteele ühe õlle ja suundusime Truupide residentsi Varstu. Laupäeva päeval siis hakkas hoogne töö pihta, õhtuks oli masina karkass koos ja tuju hea, pmst. lõpuviimistulus tuleb Tartus, seega ühelpool tööga, aeg poodi väisata ja kasti jagu õllet õhtuse sauna jaoks ligi tuua. Mängisime poole ööni kaarte, lõpuks tuli isa ka neil sinna, tõi ühe poolese meile, mille me ära lahjendasime ja siis mingi aeg sleepi kadusime. Pühapäeva päeval trippsime tagasi Tartu. Teisipäeval siis hommikul füsa töö, peale seda läksime mina Ruvega võrku mängima, teised Põrgupessa. Pärast võrku siis, õhtu poole, käisin ka sealt läbi, poisid olid parajalt vindised juba, ja mullegi löödi pits nina alla. Edasi sammud Pirole, kaader oli parajalt suur ja viinad haarati ligi ja Piro ristiti uuesti ära. Edasi sammud Püssi ja siis Zavoodi. Asualt öeldes oli see kollektiivne mällu joomine, sest kõigil on tõsised mälulüngad teatud kohtade pealt, kaasaarvatud minul. Nii, edasi siis rahulik kolmapäev ja siis neljapäeval lõppes nädal, kuna Suur-Reede koputas uksele, ja nii trippisin Truupidega koju ära jälle. Neljapäeva õhtul siis esimest korda avastaisn end Martini aiamaalt, kus poisid kala grillisid. Joodi Rocki ja tehti plaane õhtuks, mis mulle jällegi ei meeldinud. Kõik läksid linna ära, meie Ruttariga jäime maale, mõtlesime, et mida teha, leidsime mõned tüübid veel ja siis helistati Talo järgi, kes ajas bussi pöördesse, Mesi oli kainekas ja 11 matsi kadusid bussi ja sõit Võrru, kus jätkus pidu. Sihtkoht Boswechter*, kus Ruusmäe rahvast oli 20-ne ligi. Ja kõik purjus ja tüli norimine käis igapool, kuid õnneks ei eskaleerunud see tõsiselt, vaid Rauli intsidendiga, kui ta üht noormeest seal natuke õpetas. Hommikul pool 6 kodus. Ja sellega lõpeb mu melukas kokkuvõte sellest pooleteisest kuust, millest mul on tegelikult päris palju meeles :).
Nüüd siis pühapäeva päev ja mul on mõtted natuke kaotsi läinud, kuna eile andsind sa mulle numbri ja need kõned venisid pikale, mis pole veninud enam paar aastat. Mai tea, kas see on halb või hea, aga see, mida sa eile öösel suutsid minuga teha, pani mind mõtlema. Kuid üritan säilitada kainet mõistust ja arusaada, mis toimub. Endiselt sa oled mulle väga vastik ja sead tead seda ise väga hästi.
Kuid hetkel ilusat päeva, kevad on käes ja Tartu Kevadpäevad algavad homme :). Soovige mulle edu, sest seda läheb mul sellel nädalal kuhjaga vaja. :)

Ps. minu pealkirjas olev lugu on ühikas üks popimaid, seda meest me ei unusta iial Saksamaa ja Austria Elvis Presly. Rest in Peace. :)

Liig, mis liig!

Märkamatult on aeg omasoodu möödunud, ja kätte on jõudnud 7-s märts. Koolis läheb kõik ikka ma vana rada. Võib öelda, et elu läheb samuti seda rada mööda.
Üle-eelmine reede siis hea sõber Ruttar tähistas oma sünnipäeva, seekord juba 2 ja 7, oi kuidas aeg läheb ikka kiiresti, eks mina olin ka ikka sinna kutsutud. Õhtul siis viksilt ja viisakalt riide ja minekule, plaan oli võtta paar õllet ja mõni pits kangemat, aga siin kohal on passlik öelda, et ma sellega hakkama sain, ilmselgelt olin ma kella 2-ks rohkem, kui svipsis ja pidasin paremaks ära koju minna, teised jäid veel jooma, ja lõpetasid seitsme paiku. Mul oli ütlemata hea meel ärgata laupäeva lõuna ajal ja nautida hubasust kodus. Pühapäeval siis sain vennaga Võrru ära, kust edasi startisin Ruvega Tartu poole. Tartusse jõudes meenus, et kursavennal oli millalgi sünnipäev ja ta lubas kursuse poistega tõsta paar pitsi, mis oli jällegi väga suur viga, mida poleks pidanud üldse juhtuma, sest Toomase poole põrgupessa oli kogunenud hirmuäratav seltskond. Aga ma eita, et see pühapäev oli selle aasta kõige vingem. Timmisime suurtes kogusdes valget ja mängisime mänge. Tõde ja tegu oli tegus, ütleks nii. Lõpetasime hommikul kella 6 ajal alles. Järgmised 2 päeva olid rahulikud, siis jõudis kätte kolmapäev, mis sai saatuslikuks paljudele, kaasa arvatud minule. Mehed leppisid kokku, ega hiljem osanud enam peatud. Tauri tähistas sünnipäeva ühikas, kuhu olin ka mina taaskord oodatud, ütleks nii, et neljas korrus pole ilmselgelt sellist lällamist ja räuskamist veel siin kuulnud ega näinud. Mida aeg edasi, seda häälepaelad avanesid, aga peale 11-st, mil viimane liin Zavoodi ette läheb, seati suund sinna, Zavoodist mälestused on ähmased, eriti Tarvil, ta oli väga purjus. Ja tema on peasüüdlane, miks Ruvele haiget tehti. Neljapäeva hommik oli raske, kahte loengusse ei jõudnud, alles lõuna ajal mulla praksi jõudis, kuhu pidi jõudma. Õhtul poistel jälle plaan olemas, õue minna Zummi valimis debatile, mõeldud tehtud. Aga, asi selles, et rahvast oli vähe, ainult meie seitsmeline seltskond. Ja nii istuski poliitik Tsahkna meie lauda ja kõik algas otsast peale, tegi meile mälumängu ja küsis: Poisid, õlut tahate? Ei pea olema hiromant, et vastust teada. Edasi viis tee meid Püssi, kus valimiste puhul käristati 100 l Püssipunast välja, meie seltskond võttis ka sealt oma 15 l Hansoni punast, nagu sai välja kuulutatud. Edasi liikusime vana tuntud Zavoodi ja sealt edasi koju. Reedel hommikul siis keemia töö ja peale seda kehakultuur. Keemia tööst läbi saamiseks peavad maavälised jõud sekkuma :). Peale seda, siis tegime ühikas Andresega süüa ja mina valmistusin õhtuks, mis pidi kulmineeruma veiniõhtuga ühe inimesega, keda ma näinud polnud, aga teadsin üle 4-5 kuu. Aga, mida polnud, oli tema. Ma olin ikka väga tige, et mind ülelasti. Vein kapis nukrutses samuti, aga õnneks päästis mind Andres välja, kes samuti jäi reedeks siia. Jõime veini ära, ja seadsime sammud linna, kus mõtlesime võtta kultuurselt viina, kuid kõik kohad olid liialt kallid ja tulime ikka ühikasse tagasi, kaasas punamütsike, muusika tööle ja lahjendasime seda rõõmsalt, poole ühe ajal suvatses ka neiu helistada ja öelda, et perekondlikud põhjused, ilmselgelt see minu pettumust ei kahandanud, sest ilmselgelt pole raske saata sõnumit või helistada ja öelda. Aga see selleks, viin otsas, seadsime sammud Zavoodi, kus oli palju rahvast, lahe seltskond, ainuke asi, mis jättis soovida, oli muusika. Aga see mind ei häirinud. Sest väga chill oli seal, tantsu, õlut ja kohtasin üht väga kihvti ja rõõmsat neiut. Kellega mul oli lõbus seal, saatsin ta hommikul ilusti koju ja siis siirdusin bussi ootama, et ühikasse sõita, Andres samal ajal saatis Annelinna teist neiut, ja kui ma poole 8 bussi peale sain, siis tema ootas ees ja nii trippisime tagasi ühikasse ja sleepi ära. Laupäeval siis ärkasin nelja ajal, mõtlesime, et mis teha, kiirelt Säästukast läbi, rämpstoit koos Djönsiga liga ja ühikasse Ühikarottide kordust vaatama, siis enne kuut Andres läks ära rongile, aga mul oli isu ja tuju veel, käisin poest läbi võtsin 3 õlle endale ja trippisin sõrmuse neiule külla, kus olid mõningad inimesed veel, aga see ei häirinud, sulandusin kohe seltskonda, mängisime bailat ja rääkisime juttu, enne 12-st siis läksime Teise Maailma, kus pidi hea pidu olema, ütleme nii, et koht oli hea, aga muusika mulle ei istunud, pole minu stiil. Seega jõudsime sealt tagasi 3-4 ajal, ja lahjendasime veel ühe Minttu ära, siis enne kuut, ma olin juba vääga purjus, ja pidasin targemaks koju jalutada, tee peale kohtasin veel reedest Zavoodi neiut, kellega jalutasin mõned meetrid üles poole ja siis pöörasin tuttavat tänavat pidi kodu suunas. Kuue ajal lasin silma kinni, pühapäeval magasin vahelduva eduga 3-4-ni, siis õhtul avastasin ma end taas põrgupesast, kus me valimisi vaatasime ja arutasime tulemuste üle, kuid minust enam asja polnud, pool pitsi võtsin, et turgutada tervist, mis oli järsult väga halvaks muutunud ja mul enda pärast hirm hakkas, kuid õnneks stabiliseerus see mingi aeg ja otsustati Zavoodi väisata, sest teistel oli tuju sees, läksin ka kaasa, rahvast isegi oli pühapäeva kohta üllatavalt palju, võtsin ka ühe õlle endale, aga see oli ka kõik, teised timmisid end seal konditsiooni. Siis tulid kolm tibla sinna, kes räuskasid ja karjusid seal, kõik istusid nagu rusikad taskus ja ootasid, et millal tüli noritakse, aga ei, jõudsime ennem koju ära minna, 3-4 ajal siis lasin silma kinni, uni oli väga sitt, praktiliselt magasin paar tundi vaid, 10-ne ajal silmad lõplikult lahti, lugesin siin ja istusin netis, kuid olek annab end ikka tunda, mis pole üldse hea näitaja, seega otsustan, et pean pidudest nüüd pikema pausi, tervise huvides. Terve nädal läks nii käest ära, kui üldse minna saab, pole just kõige õnnelikum selle üle, tekib juba alkoholismi tunne. Kuid püüan parandada end. Aga hetekl lõpetan ja soovin ilusat päikesepaistelist päeva :)! Cheers. :)

Vabariigi aastapäev!

Tervitusi üle pika aja jälle. Mõtlesin lõpuks, et peaks mõned read siia kirjutama, ja paremat päeva tänasest ma ei leia, kuna täna on Vabariigi Aastapäev, seekord siis 93-mas. Ja ilm on ka päikesepaisteliselt karge.
Hetkel ülikoolis teine semester käib täie hooga, meil on hunnik uusi ained juures, mis võrreldes esimese semestriga on hulka raskemad, ah jaa, esimese semestri lõpetasin siin täis punktidega, ehk siis 29 EAP-ed kotis olemas juba :). Kuid sellest semestrist sama palju saada, hmm, kujuneb raskeks ja ma ei luba enne selle lõppu mitte midagi kindlat, ainult seda, et ma kindlasti pingutan rohkem, kui ma seda varem teinud olen. Ainuke asi, mis mulle jätkuvalt muret valmistab on majanduslik seis, mis on juba ammu liiva jooksnud, maksin siin üks päev pool ühika üüri ära ja jätan teise poole järgmisesse kuusse, kus ma loodan saada stippi või majandustoetust, mis on minu viimane lootuse allikas, muidu pean ma mingisuguse plaan B välja nuputama, mida mul ilmselgelt hetkel pole. Aga, kui see välja jätta, siis tuju on siiski hea, jagub mul aega veel ka pidu panna ja vanade sõpradega aega veeta samuti. Seega, pole mitte midagi erilist muutunud võrreldes esimese semestriga ja see, et tulemas on veel kevad, muudab asjaolu päris hulluks - Kevad üliõpilasena Tartus. Kõik kursusel mõtetes kardavad seda, et siis rahu ja puhkust endale lubada ei saa, kuid samas kõik ootavad seda, kaasaarvatud mina, mis võiks veel parem olla eelseisnevast kevadest? Minu mõtteis hetkel mitte midagi, arvatavasti kavatsen kevadest maksimumi võtta, õppida nii palju kui tarvis ja nautida rohkem ilmaelu. Sean endale hetkel mõttes eesmärgi, kohata kevadel neiut, kes suudaks minus muuta rohkem, kui need random neiud siin hetkel teha on suutnud :). Siiamaani olen ma kohanud vaid naiivsust ja ajuvabadust, eh siis minu jaoks mitte midagi, deem, ma ju vajan sügavama mõttega inimesi, kellel oleks mulle midagi enamat pakkuda. Aga see selleks hetkel, mis ma siis veel räägin head? Hetkel mitte midagi, sest mõtted on otsas, nagu viimasel ajal kombeks ja võtan kätte oma lemmik raamatu ja loen seda parem, et leida inspiratsiooni, et kirjutada ridu, mis mulle meeldivad :). Seega nägemist ja soovige mulle edu, sest keegi ei tea, millal ma taas siia suvatsen tulla ja valgustada enda elu! :)

Mõtted.

Üksi öösel ühikas.

Punane kuma suitsuotsas annab märku,
et kellegi huuled tihedalt ümbritsevad sind,
ja imevad suurte hingetõmmetega sinu sisu,
et siis saata avatud aknast pahvakaid külma talve,
ja silmitseda uttu mattunud Torni,
kus üksikutest akendest kumab valguskiiri,
kes küll on see unetu, kes siin suitsunugas naudib seda kõike?
Kelle mobiilil näitab täistundi - kell 3,
kelle mõtted uitavad kauguses ja mitte unedemaal?
See on noor tudeng, kes pole veel hingerahu leidnud,
ja naudib pool vidukil silmil seda karget ööd, suits hambus!

Jõulud!

Servus, pole kirjutanud üle kuu aja, ja samas ma ei tunne, et midagi puudu ka oleks. Sest minu sissekanded on reeglina rutiinsed ja tuimad ja sisaldavad samasuguseid kližeesid. Seega ma ei peatu pikalt sellele, mis vahepeal toimus.
Kooliga on selleks aastaks kõik, enamus ained on korras, ainuke - informaatika, tahab natuke noktisemist veel jaanuaris ja siis kaks ainet veel ja siis oleks I semester kotis. Joomisi on ka olnud omajagu, eriti viimane koolinäda, mis hõlmas Toomase sünnipäeva. Kuid ma ei räägi sellest. Ma räägin hoopis sellest, et kätte on jõudnud jõulud, hetkel 24-s detsember, jõululaupäev ja mina istun rõõmsalt tooli peal ja kirjutan siia. Eile käisime Ruttariga Kikka juures jõule pidamas, sõin suurtes kogustes seal kartulisalatit, käisin suitsusaunas ja jõin hommikuni kella 8-ni. Siis Kikka vanamees viis meid ära koju, Ruttari juures lasin kergelt und kolm tundi, siis tuli Päärn, kes oli eilsest ilmselgelt endale paraja krundi alla teinud, koos šampusega, Ruttar enam ei võtnud, kuna tal homme vaja tööle minna, eks ma siis aitasin selle šampuse ära juua ja pidasin targemaks koju minna, kus ma magasin ka kolm tundi kuskil, siis sõin ja vaatasin "Üksinda kodus 2" ja nüüd lõpuks tulin ära oma tuppa, et nautida head muusikat ja omaette olemist. Arvatavasti hakkan ma raamatut lugema - Mihkel Raua "Sinine on taevas". Millega ma juba olen põgusalt algust teinud. Rohkemat mul polegi öelda, seega lõpetan selle sissekande ridadega, mis on täis põlgust ja vihkamist, mis peegeldavad minu vastakaid tundeid minu põues, mis aeg-ajalt tungivad välja ridade näol ja karjuvad üle avaruste ja laotuste, otsides hingerahu.

Ma olen kõige brutaalsem ja vägivaldsem,
kes iial siin maal on astnud ja söönud.
Ei, ma pole Aleksander, ei Caesar,
ma olen midagi palju enamat ja jumalikumat,
ma pole kurjuse kehastus nagu harpüüad,
ma olen puhastaja ja päästja,
ma olen tulnud, et muuta praegust ja luua tulevikku,
ma ei kõhkle ega kohku ühegi inimese ega teo ees,
ma vorbin üks haaval valmis halastamatuid sõdureid,
igaveskes võitlukseks selle inimkõntsa ja saasta vastu,
et taas luua maailma algne olemus ja alus,
taastada see rass, mis on jumala poolt välja valitud,
mis peab troonima seda maailma ja hoidma au kõrgel!
Selle jaoks on vaja äratada kõige hullemad pahed ja mõtted,
neid levitada ja nad teoks teha,
kukutada igaveseks see miraaž ja illusioon,
ja lukustada see igaveseks ajaks ahelaisse,
ja põrmustada iga ülestõus ja mäss juba eos.

Häid Jõule! :)

Sügis! :)

Tervitusi üle kuu aja jälle, pole lihtsalt olnud mahti siia kirjutada midagi, kuna enamus asju on seotud ülikooli ja pidudega. Aga lõpuks võtsin siis end kokku ja proovin paar asjalikku rida siia ära mahutada, kuigi oktoobri suhtes veab mälu mind päris korralikult alt ja meenuvad vaid eredamad seigad.
Meenub seik kuskil oktoobri algusest, kus ma Köksiga viina lammutasin Tartus ja siis edasi Püssi läksime, kus mina olin kõige rohkem svipsis ja suutsind enda pildi otsesest mõttes tasku pista korralikult ja teha midagi, mida ma ei mäleta, ega taha ka mäletada, aga õnneks üks hea inimene viis mind õigel hetkel ühikasse ära, vastasel juhul oleksin ma Lõunka juures ilmselglet luugid lahti löönud, kui vedas mul. Mis veel meenub, Püssi sagedased külastamised, Toomas peab arvet, palju mu seal viina oleme joonud, ja uskuge need kogused on süütusest väääga kaugel, numbrid on ammu kahe kohalised ja vuravad siin vaikselt sinna jubilei poole. Kui rahustades kõikki, võin öelda, et november on väga rahulikuks ära muutnud ja selle üle on kõigil väga hea meel ja parem on ka, sest ülikool nõuab keskendumist ja tähelepanu :)!
Aga mis meenub, on neljapäev, kui Margus oli nõus pidama Püssis oma sünnipäeva, ilmselgelt ta ei teadnud meid ja tal oli riskianalüüs selleks õhtuks tegemata. Kell 8 pidi see pidu seal lahti minema, ennem seda oli mul plaan Andresega õppida, mida ma väga palju teha ei jõudnud, tegime ja süüa ja värki, ja kell muudkui veeres, ainuke asi, millega ühelepoole saime, oli inglise keel, mille kõrvale muidugi me juba õhtu hämaruses Carribat jõime, enne 8-sat siis sammud kesklinna poole, et õigel ajal kohale jõuda, Toomase maja juuures saime kokku ülejäänud seltskonnaga - Tarvi, Siim, Kitso, Toomas ja Mihkel. Ja nüüd edasi Püssi, kus juba sünnipäevalaps Margus ootas. Võtsime siis kohad teisele korrusele sisse. Esimene liitrine klapiti üsna ruttu ja toostid võisid alata. Liitusid meiega ka mingid neiud, täiesti võhivõõrad, aga polnud hullu, poistele see sobis, eriti Kitsole, kes agaralt ühe punase sviitriga neiuga tantsupõrandal tantsu vihtus. Pidu kogus järjest tuure, mis korralikult ja viisakalt algas, meenutas järjest rohkem läbu. Lauad olid ligased, ümberläinud viinapitsidest ja asjadest. Teist korda kahe kuu jooksul suutis mällermees Niko end kooma juua. Oh jah, mina olin see, kes teda sealt üksipäini välja tiris, käisin mitu korda käbla, kuna seda pikka volaskit annab välja vinnata ja pea oli mul endal ka natuke raske ja keegi mind ei aidanu, ütlesin küll turvale, et aita, aga kus sa sellega. Lõpuks vinnasime kuti välja, Toomas pani ta kuhugi perve peale külliti ja varsti oli kiirabi ka kohal ja viidi mees ära. Mõnede jaoks pole alkohol mõeldud. Ja pidu läks jälle edasi, rodeo finaal oli ka parasjagu seal käsil, erilist muljet ei jätnud. Järgmine ära vajuja oli sünnipäevalaps, keda tuli mitmekesi välja vinnata, arvestades tema suurust, kuid tema pandi taksole ja viidi koju, sest tal oli õde kaasas, kes takka kamandas. Siis järsku hakkas kuidagi pidu ära vajuma. Avastasin end alt korruselt lambi lauast juttu ajamas, ainuke tuttav oli Andres, kes rääkis mingi neiuga juttu, hiljem siis me kolmekesi tulime taksoga ühika juurde, neiu elas Tornis, läks koju ja meie Andresega korraks ühikast läbi, et edasi Zavoodi minna, kus pidid osad meie omad veel olema. Käisin vahepeal ühikast Ruve poolt läbi, kes oli haige, antibiootikumid peale, ei saanud meiega ühineda, kuid takso juba all ootas ja tegin minekut, peatus Zavood. Rahvast hästi palju jälle. Kuid õnneks olid ka omad seal ikkagi - Tarvi, Siim, Kitso, Toomas. Ja tants läks edasi, isegi keerutasin mõned sammud. Siis mingi aeg Andrese? Tarvi ja Toomasega kodu poole teele. Aga ennem muidugi kohustuslik Krooksu peatus ja kerge õlle veel. Kell neli lasin silma kinni. Reede hommikul kell pool 9 silm lahti ja kiirelt riidesse ja joonestamisse, kuhu niigi hilinesin pool tundi. Polnud midagi hullu, hakkasime joonestama. Pärast seda inglise keel, kus meid oli vaid 8/23 ja ilmselgelt pooltel oli pohmakas. Pärast tundi siis, kiirelt asjad kokku ja kodu poole teele Toomase, Mihkli, Tarvi ja Ruvega. Jõudsin ilusti bussi peale ja jõudsin pool viis maale, käisin Martini juurest läbi, tal oli ju sünnipäev ja viisin sünnipäevaks talle kaks karpi Thunderit. Õhtul siis käisin tiiru õues, parema meelega oleks kodus olnud, aga pole midagi parata, peab oma vanade sõpradega ka chillima vahel. Võrus passisime, jõin paar 3 õllet ja vegeteerisin ja võitlesin unega, teistel oli lõbus, olid parajalt svipsis. Kella 4 ajal jõudsin jällegi koju ja sleepi ära. Laupäeval olin kodune, nautsin hubasust ja kodust hõngu. Hetkel käes Pühapäev, kell 13.40 ja viskan vaikselt asju kokku, hiljemalt kell viis lahkun kodust, et Tartu poole teele asuda, eks näis, millega. Kuid seniks ilusat sügise jätku, hui ongi ilus :)! Teinekord valgustan teid veel ühest neiust ka - Liisast, aga sellest juba teinekord, kui jälle mahti ja aega leian paar rida kirja panna, Tsups! :)

Rahulik nädal!

Pooleli jäime siis esmaspäevast, mis möödus rahulikult ja koduselt. Õhtul vaatasime Andresega veel mingit "Hottabõtsi" nimelist Vene filmi, mis osutus kohati üprisgi humoorikaks, ja sellega oligi kõik, film läbi südaöö ajal ja mina kerisin end linade vahele unne ära, uni oli võrdlemisi sitt, ärgates oli paras väsimus peal, kuid pidi end püsti ajama ja vedama vastikusse informaatika tundi, ainuke vahe eelmiste nädalatega oli see, et veres polnud tilkagi alkoholi, edusammud. Ja selle nädalalne informaatika ei tundunud ka nii vastik enam, sest teemast sain päris hästi aru ja sain tunnitöö ilusti ära teha, kui vana rõibe andis koju ka lahendada mingi wordi teksti, mida vaadates mul kulm vajus viltu, kuid see selleks, edasi tuli juba labori tund Matisega, mis on alati olnud selline hubane ja töökas, seekord siis jamasime mingi elektri teemaga, see oli viimane teema enne tööd, seega ülehomme soovige edu, siis on töö, aga õnneks peaks see töö olema rühmatöö, seega no offence, pärast tundi siis oli 3 tundi pausi enne majandusaluste loengut, kuhu mina ja paljud teisied ka ei jõudnud, asi nimelt selles, et peale laboritundi otsustasime oma rühmaga Truupide residetsi minna, et ette valmistada powerpointi esitlus ökoloogia vms. tunni jaoks, vajusime siis sinna oma rühmaga - Mina, Tarvi, Toomas, Mihkel, Ervin ja Sixten. Ervin pani powerpointi kokku ja me otsisime vastuseid küsimustele ja toetasime moraalselt, kes rohkem, kes vähem. Aga valmis me saime selle suhteliselt kiiresti ja edasi juba lihtsalt lobiseti ja Mihkel uuris autosid, tahab endale midagi soetada, Tarvi ja Ervin läksid ära, meie jäime veel sinna ja siis otsustati, et ah poh, jätame loengu vahele, selle asemel mindi autosid kuhugi turule vaatama, mind see eriti ei tõmmanud ja nii ma otsustasin koju jalaga kõmpida, trotisdes vihma ja tuult, ise haige olles. Kodus kerge tee ja niisama passisin tühja ja õhtul käisin siiski võrku mängimas nagu plaanis, enda üllatuseks avastasin ma end sealt proffide seast ja tundisn end äpuna :). Kolmapäeval siis jälle raske äratus, ei teagi nüüd, kas keha pole harjunud sellega, et seal alkoholi pole või haiguseuss ei lase haardest lahti. Esimeseks loenguks põllumajandustaimed, haigemat õpsi, kes seal on, ma igatahes ei tea, see vana ikka sokib mõnuga ja viskab kildu, kuid kui lahmima hakkab, siis hoia ja keela, mitte mmm-igi ei saa aru. Veeres see loeng kuidagi ära, siis natuke vaba aega ja otsustasime Andresega ühikasse kohvi minna jooma, Pentang tuli ka veel meiega, kuid kadus oma tuppa. Jõime siis rahus mõnusalt kohvi ja mõtlesime, et hilineme loengusse, et poh see riskianalüüs, mõeldud tehtud, mingi aeg siis seadsime sammud ikkagi loengusse. Loengus ma suurt midagi ei viitsinud teha, istusime Pentangiga terve aja tagareas ja lihtsalt rääkisime juttu ja kui aeg sai läbi, siis pidime jälle ootame mingi pool tundi, enne kui algas jube igav ökoloogia tund, kus ma üritasin ebaõnnestunult magada, aga kuidagi kannatasin selle loegu ka ära ja siis juba ühikasse, midagi süüa ja niisama chillida. Ja siis hakkasime Andresega joonestamist tegema, mässasime peaaegu õhtuni välja, valmis ma oma kaks joonist igatahes sain ja olin tol hetkel oma töödega ülimalt rahul, peale seda mõtlesime matet õppida, kuna oli teada, et on tulemas homme mate töö, Pentang tuli ka punti, siis mõtlesime, et sitta ka, käime saastakast läbi ja võtame õppimise kõrvale odavat wallut, raisad oli 50 senti tõstnud hinda, aga polud hullu 5.40 + pant, õlled toodud, korgid avatud hakkas õppimine pihta, mis kulges vaevaliselt, õppisime hoopis mingit valet asja, kuid see selleks, lõbus oli ikkagi, õlled joodud, õige plaan pillid kotti panna ja unne ära vajuda, et homme löögivalmis olla, peale mate töö, pidi õhtul veel Andresele külla tulema Kadrinast vana sõbranna Triin, kes paar 3 nädalat tagasi ka käis siin. Neljapäeva hommikul siis kargud maast lahti ja kooli ilusti, köha ja nohu ikka polnud mind lahti lasknud. Koolis istume siis maha ja ootame tööd ja siis üle poole klassi nõudmisel lükati mate töö edasi homsele, ma olin päris tige ja mõtlesin endamisi, minge persse ausalt, miks nii? Aga midagi polnud teha, sai tund mööda ja nüüd sammud Eerikale, kus toimus ökoloogia tund, see on ainuke tund, mis asub pääris kaugel meie teistest õppehoonetest, esitasime oma slaidi ära, õigemini Ervin üksi ees rääkis, väga viis, hästi pani igatahes seal, peale seda siis paus ja hiljem põllumajandustaimed, mis möödus kiirelt ja nii oligi kell 4 saamas juba, plaanisime siis õhtul matet veel vaadata, ennem seda tahtsin veel magada, aga hui, aeg läks nii kiiresti, tegin endale midagi süüa, ajasin habeme ära, käisin pesus ja kell oligi seal maal, et läksin Andrese tuppa, elab üks korrus must allpool kohe ja hakkasime matti õppima ja ennem ma muidugi käsin poest läbi ja võtsin õlle, et mõistus paremini töötaks, Pentang tuli ka veel, jõime õlli ja üritasime sotti asjadest saada, aga äkki siis sadas Tarvi sisse, lõi jõhvika mahla lauale, meie imestasime, et kes siis mahla niisama joob, aga ei pidanud pettuma, punamütsike ja kaks pitsi selle järel, aga meil kellelgi polnud isu viina juua, kuna jõime õllet, Tarvi üksi tegi ühe tuisuka, siis helistas Toomas ja Tarvi kadus nagu tinavile. Me ka siis mõtlesime, et ah persse, midame ikka õpime, jõime õlle rahus edasi, siis äkki hakkas kell 8 saama ja Andresele tuli meelde, et Triin tuleb ju rongiga ja jõuab jaama 20.07, ja meil on sinna jalutada ikka parajalt 2 km vms. Asusime siis kiirelt teele, Pentang läks oma tuppa ära, mis asub omakorda üks korrus minu omast kõrgemal, ja meie õue Triinule vastu. Saime poole teepeal siis kokku ja seadsime sammud Kooma-Marketisse, ärge küsige, miks tal selline nimi on :). Haarasin siis kaks Sassi, pidasime plaani, mida veel, Triin võttis ka õlle ja siidri, ja me siis Andresega otsustasime, et võtame Jäägertraumi, 0,7 pealegi, mis oli väga vale otsus, sest ühikas juues, hakkas see Andresele nii vastu, et ta ei tahtnud seda nähagi ja nii ma siis hakkasin üksi seda lahmima ja tõin talle oma külmikust jääkülma viina, mis mulle äkitselt meenus. Tegi endale koksi, vahepeal tuli mulle appi Pentang ja nii me lahmisime seda seal ja arutasime maailma asju, siis hakkas kell 11 saama juba ja meil oli ju osa kursaga lepitud, et Püssirohus näeme, ja meie hakkasime lootusetult hiljaks jääma, egas midagi, hellasin tuttavale taksole, ja kaadriga peale ja tuld, jõudsime ilusti kohale, ainult, et astusime natuke mööda ja avastasime end mäelt ja Püss oli kohe all, leidsime mingi trepi siis, kust ma nii õnnetult alla astusin, et väänasin jala kõvasti ära, algul ei saanud midagi aru. Püssis siis leidsin osad kursavennad ja kursaõe, olime seal siis natuke aega, kui keegi hirmsalt tahtis minna Ct-sse, kuhu ma ka läksin oma lolli aruga. Ct-s avastasin ma Tarvi ja Siimu veel, kes olid parajad poisid juba. Mulle see õhkkond seal eriti ei sobinud ja tundsin end seal halvasti, siis tahtis kursaõde ära minna, oh õudust, oli kaotanud oma numbri ära ja jopet ei antud, sai vaid jope taskust oma asjad, peo lõpus oleks alles saanud asjad, aga ei viitsinud oodata ja nii ma siis saatsin teda viiskakalt Raekoja platsi ära, laenates selleks ajaks talle oma jopet, pärast siis tulin tagasi, Kaarsilla juures helistasin Andresele, ja ootasin tema ja Triinu ka ära. Ja siis liikusime kodupoole, jalg hakkas ka järjest rohkem valu tegema, kell hakkas ka nelja poole juba liikuma, lasin silma kinni. Hommikul ärgates polnud üldse hea olla, õnneks olin ma ühe Sassi alles jätnud ja asusi seda ahnelt jooma, lootes, et olek paraneb, alguses see olgi nii, jalg oli karmilt valus, lonkasin siis mate tundi kohale, olek normaalne, et tööd teha, töö iseenesest polnud midagi hullu, kuid keegi ei tajunud seda nõksu pmst. ära, mis seal oli ja suurem osa kursast kukkus ma arvan kolinal läbi, kaasaarvatud mina, mis teha. Pärast seda siis insenerigraafika, ja juba tundsin kuidas pea hakkas valutama üha rohkem ja rohkem, andsin oma joonestused ära, kõik muidugi polnud nii nagu peab, aga polnud hullu, elasin kuidagi tunni üle ja tulin ühikasse ära, kõik teised pmst. läksid ära, mina siis üksi jäin pmst. ühikasse, helistasin Siimule, et kas temaga saaks koju ja ütles, et saab küll, väga viis. Aga alles kella 5 ajal, kui tal vennal tunnid lõpevad. Ainuke tuttav, kes oli ühikasse jäänud oli Pentang, istusin siis tema pool ja jõin oma viinakoksi, mis ma olin kokkukeeranud, pool jõin ära ja ülejäänut ei tahtnud, kallasin kraanikausist alla ja viskasin pikali, lasin peaegu viieni und, siis kiirelt asjad kokku ja sõit kodupoole algas, endal ikakgi jube sitt olla veel. Võrus siis hellasin emale, et äkki isa saab järgi tulla, ja õnneks lubas tulla, hakkasin siis jala tulema, Alexela juures korjati mind peale ja sain koju, sõin kõhu täis ja vegeteerisin niisama ja pool 10 lasin silma kinni ja vajusin unne. Laupäeval siis niisama puhkasin, tegin moodles testi ära, kokkuvõte siis 67%, pole päris see, mida ootasin, aga pole ka hullu, siis õhtul jälle kodus, chillisin kella üheni, ikkagi võitlen nohu ja köhaga. Siis tänane päev on rahulik olnud, niisama istunud ja passinud, pean täna informaatika kodutöö ära tegema ja ettevalmistama mingi teksti mida ette lugeda esmaspäeval, kui klassiekskursioon on siia kanti Nopri tallu. Aga seniks kõikke kõige paremat, igatahes ilusat sügist, väljas lehed muudkui lendlevad minu akna eest mööda! :)